“Meil räägitakse palju soolisest võrdõiguslikkusest ja selle kaitsest. Minu arvates oleks palju tähtsam kaitsta naiste spetsiifilisi õigusi — õigust olla armastav abikaasa ja ema, ja kui sellest jõudu üle jääb, alles siis võtta endale väike töökoht,” kirjutab Käsper SL Õhtulehe arvamusveerul.

Kui nõukogude ajal oli surve koduperenaistele üksnes vaimne, siis praegu on nad võetud kirbule ka materiaalselt, nendib autor. “Ühesõnaga, pole siin midagi mehe eest hoolitseda ja lapsi kasvatada — kasi tööle!”

Aga võib-olla on tänapäeva naine töö ja kodu vahet sõeludes õnnelik ega igatsegi teistsugust saatust, küsib Käsper. “Ma pole selles kindel. Muidugi, leidub teatud hulk ärinaisi ja sinisukki, sekka ka lehtsabasid, kelle silmis perekond on midagi tüütut ja koormavat, mida võib taluda üksnes siis, kui kodus on tubli sarvekandja, kes pesupesemise, söögitegemise ja lapsekussutamise enda peale võtab.”

Aga neid ei tohiks olla palju, lohutab Käsper. “Enamik naisi, usun, käsitleb töölkäimist kui vastikuvõitu kohustust, ilma milleta paraku pole võimalik elada — sest raha on vaja.”

Tema sõnul võpatab ühe normaalse ema süda iga kord, kui ta loeb ajalehest, kuidas kusagil jälle lapsed on joomise ja suitsetamisega vahele jäänud, sest võib-olla on ka tema poeg või tütar sellises kambas.

Lapsed on Käsperi meelest väikesed barbarid, kes vajavad järelevalvet. “Kool sellega toime ei tule, ja üldse on kooli asi õpetada, mitte kasvatada. Armastuse ja hoolitsuse saab lastele tagada ainult ema — aga tema on tööl. Ning — lisagem — praegused tööpäevad on palju pikemad kui nõukogude ajal (kui polnud ka narkootikume).”

Ent maksud tahavad maksmist ja mehi, kes üksi suudaksid peret toita, pole palju. “Tänapäeva mees — see on väikestviisi sutenöör, kes oma kohustuse peret toita on vähemalt poolenisti lükanud naise õlgadele,” leiab Käsper.

“Töötavaid naisi kohtan kõige sagedamini poes kassaleti taga,” nendib autor. “Järgmise ostja lähenedes nad teretavad teeseldud reipusega ja naeratavad. Kuid need on väsinud naeratused. Palju õnne naistepäevaks!”

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena