Edgar Savisaar — järgmine peaminister?
Pärast parlamendivalimisi soovivad Keskerakond ja Rahvaliit moodustada kuni 2011. aastani ühise valitsusliidu.
Leppe kohaselt tuleb peaministrikandidaat valimistel kahest erakonnast enim hääli kogunud parteist ehk suure tõenäosusega Keskerakonnast. Valitsuse moodustamisel osalevad kaks parteid vaid üheskoos.
Koostööleppe tekst
Rahvaliit ja Keskerakond lepivad kokku ühises tegutsemises, tagamaks Eesti inimeste heaolu, Eesti riigi ühtlast ja keskkonnasäästlikku arengut ning Eesti positsioonide tugevnemist nii Euroopas kui mujal maailmas.
Keskerakonna ja Rahvaliidu ühised eesmärgid
• Seista vastu nõrga riigi kontseptsioonile; seada sihiks, et kõik iseseisva riigi funktsioonid oleksid täidetud, inimesed õiglaselt tasustatud ja vajalikud investeeringud tehtud.
• Arendada Eesti maksusüsteemi suurema diferentseerituse ja sotsiaalse õigluse poole, arvestades Euroopa Liidus kehtestatud põhimõtteid. Taastada astmeline tulumaks, tõsta tulumaksuvaba miinimum miinimumpalgani ja jätkata ökoloogilise maksureformiga. Riik peab suutma täita talle pandud ülesandeid inimeste huvide kaitsel. Alandada kõikide spordi- ja kultuuriürituste piletite käibemaks viiele protsendile.
• Saavutada, et tulude diferentseeritus Eestis ei oleks kõrgem kui naabermaal Soomes. See aitab võimalikult paljudel inimestel osaleda aktiivselt majanduses ja ühiskonnaelus ning vähendab sotsiaalseid pingeid.
• Tagada inimväärne elu kõikjal üle Eesti ning oluliselt suurendada valdade ja linnade tulubaasi.
• Luua Eesti kapitalile ja tootjatele õiglased tingimused oma ja rahvusvahelisel turul konkureerimiseks, millega kaasneb vajadus aidata kaasa uute ettevõtete asutamisele ja töökohtade loomisele üle Eesti.
• Tagada konkurentsitingimuste võrdsustamiseks maaelu ja põllumajanduse toetamine, sh täiendavad siseriiklikud otsetoetused Euroopa Liidu liitumislepingus sätestatud maksimaalmäärades.
• Olulised infrastruktuuriettevõtted peavad kuuluma Eesti riigile. Sellest tulenevalt taotleme Eesti Raudtee osaluse tagasiostmist.
• Kujundada Eesti rahvuslikke huvisid selgelt silmas pidav välispoliitika, mille koostisosaks on eelarvamustevaba koostöö kõigi naaberriikidega ning piirilepingu jõustamine Venemaaga välisministrite allkirjastatud kujul.
• Toetada ajateenistusele ning rahvuslikele aadetele ja kaitsetahtele tuginevat moodsalt relvastatud kaitseväge. Eesti kaitseväelased osalevad rahvusvahelistel missioonidel vaid ÜRO mandaadi olemasolul. Eesti sõjaline missioon Iraagis lõpetatakse esimesel võimalusel.
• Tugevdada siseturvalisust ja inimeste kindlustunnet. Tõsta järgmise viie aasta jooksul kulutusi sisejulgeolekule 1,5 korda kiiremini, kui kasvab Eesti riigieelarve tervikuna.
• Saavutada noorte perede sotsiaalne turvalisus, suurendada sünni- ja lastetoetusi, tagada lasteaiakohad, tasuta üld- ja kutseharidus, sh õppevahendid ja koolitoit, ning tasuta kõrgharidus vähemalt praeguses mahus.
• Jätkata pensionide tõstmist eesmärgiga, et aastaks 2011 moodustaksid need 50% sotsiaalmaksuga maksustatavast keskmisest tulust ning keskmine vanaduspension jõuaks 5500 kroonini. Kindlustada praegustele tööinimestele kõigi tööaastate eest õiglasem kogumispension.
• Viia läbi tervishoiukorralduse struktuurne reform, millega tervishoiuasutused ja perearstid vabastatakse ärireeglitele tingimatust allumisest ja suunatusest kasumi teenimisele. Tuua tervishoid avalikkuse kontrolli alla.
• Maksta haridus- ja kultuuritöötajatele, politseinikele ja päästeametnikele ning meditsiinitöötajatele Euroopa tasemel konkurentsivõimelist palka.
• Viia ellu erinevate rahvusgruppide positiivsele lõimimisele suunatud ning rahvustevahelisi pingeid ja vaenu õhutavaid aktsioone välistavat rahvuspoliitikat.
• Rahvuskonfliktide vältimiseks algatada kokkulepe, et ükski erakond ei kasuta Teises maailmasõjas langenud sõdurite monumendi teisaldamist Tõnismäelt valimiskampaanias. Selleks kuulutada välja moratoorium teemaga manipuleerimisele enne 2007. aasta parlamendivalimisi ning lahendada küsimus pärast Riigikogu valimisi vaid laia konsensuse alusel.
• Taotleda 1941. aastal ümberasunute probleemi lahendamist viisil, millega ei laiendataks vara tagastamisel õigustatud subjektide ringi.
• Taotleda parvlaev Estonia huku põhjuste täiendavaid uuringuid ja vajadusel laevavraki ülestõstmist.
Tuginedes ajaloolisele kogemusele ja Eesti poliitilise olukorra põhjalikule analüüsile, on Rahvaliit ja Keskerakond veendunud, et oma valijate huvide eest seismine, Eesti poliitika muutmine senisest inimkesksemaks, lepingu preambulas toodud ideaalide elluviimine ja sätestatud eesmärkide saavutamine on võimalik vaid meie erakondade pikaajalises usaldusele ja vastastikusele lugupidamisele tuginevas koostöös. Lähiaastate koostöö raamjoontena lepivad Keskerakond ja Rahvaliit kokku alljärgnevas:
• 2006. aasta presidendivalimistel toetavad Rahvaliit ja Keskerakond Arnold Rüütli valimist presidendiks, austades tema valmisolekut kandideerida valimiskogus.
• Keskerakond ja Rahvaliit tagavad praeguse valitsusliidu stabiilsuse ja jätkavad 2005. aasta aprillis Reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonileppe täitmist.
• Rahvaliit ja Keskerakond jätkavad ja tihendavad koostööd kohalike omavalitsuste tasandil. Mõlema erakonna valijaskonna huvide paremaks esindamiseks sõlmitakse Tallinnas koostöölepe.
• Keskerakond ja Rahvaliit seavad eesmärgiks moodustada pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühine valitsusliit ajavahemikuks 2007-2011. Valijaskonna huvide võimalikult laia esindatuse tagamiseks ollakse valmis koostööks erakondadega, kes jagavad käesolevas lepingus rõhutatud eesmärke ja on valmis kaasa aitama nende saavutamisele. Lepingupartnerid osalevad koalitsiooniläbirääkimistel ning valitsuse moodustamisel vaid üheskoos.
• Pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühist valitsusliitu moodustades on peaministrikandidaadiks selle erakonna esindaja, kes käesoleva lepingu osalistest saab valimistel rohkem hääli.
• Lepingu garant on neljakümne nelja ühiskondliku organisatsiooni, liikumise ja sündmuse patroon, kahe erakonna ühiskandidaat 2006. aasta presidendivalimistel hr. Arnold Rüütel.
