Kas kaldud paremale või vasakule?

Ligi kolmandik Eesti inimesi ei oska end parema ja vasaku skaalal määratleda, näitab värske uuring.

Rahvas eelistab tulevatel riigikogu valimistel hääletada pigem parempoolsete erakondade poolt, kuid samas ei kattu parempoolsuse ja vasakpoolsuse eelistus sugugi erakondade traditsioonilise määratlusega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti Päevalehe tellitud Faktum&Ariko uuringust selgus, et 39 protsenti vastanuist annaks 2007. aasta riigikogu valimistel oma hääle parempoolset maailmavaadet kandvale erakonnale.

Vasakpoolset erakonda lubas valida 22 protsenti vastanutest. 25 protsendi jaoks pole erakonna maailmavaade valiku tegemisel oluline.

Samas ei kattu parempoolsuse ja vasakpoolsuse eelistus erakondade endi traditsioonilise määratlusega. Näiteks kui parempoolse ilmavaatega erakondade eelistajate valikus on esikohal Reformierakond (32 protsenti), siis sedasama valijanišši püüdev Isamaa ja Res Publica Liit on alles kolmas (20 protsenti). Nende vahele mahub Keskerakond (21 protsenti), kes nimetab end ise vasaktsentristlikuks.

Sama seis on ka vasakpoolset erakonda eelistavate vastajate puhul. Kui nende valikus on esikohal Keskerakond (33%), siis võrdse tulemusega (20%) järgnevad sotsid, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond.

Tallinna ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul näitab see, et inimesed ei oska end parema ja vasaku skaalal määratleda. “Me tegime vist 2002. aastal küsitluse ideoloogiate kohta, millest selgus, et üle 30% vastanutest ei oska neil vahet teha.”

Eelmisel neljapäeval tuli ka president Arnold Rüütel Eesti Päevalehele antud usutluses välja ootamatu avaldusega, et maailmavaatelt on ta paremale kalduv tsentrist. Samas on Rüütlit toetavad Keskerakond ja Rahvaliit korduvalt väitnud, et nemad ei toeta presidendikandidaati, kel on parempoolne maailmavaade.