Vene-eesti vestmik soovitab: Mitu mind?

Juhtub nii, et Eestisse saabuvad venemaalased soovivad anda au kohalikele elanikele ning üritavad suhelda eesti keeles, selleks kirjastatakse Venemaal vestmikke, paraku aga ei ole nende puhul tegemist tõelise keelega.

Venekeelse ajalehe Den za Dnjom-i ajakirjanikud tutvusid põhjalikult Marina Rahno “Vene-eesti vestmiku” (Moskva, Filomatis, 2006) ning anonüümse “Vene-eesti ja eesti-vene vestmikuga” (Moskva, Astrel — AST — Tranzitkniga, 2005).

Rahno vestmiku eessõnas väidetakse, et väljend “kuidas käsi käib?” pärineb sellest, et “eestlasest meremehele on tähtis, et käsi hoiaks kindlalt nii rooliratast kui õllekruusi”. Ehk selline pehme huumor, kuid edasi ei ole vestmikus midagi naljakat. Sest kuidas reageeriks nt eestlane, kes kuuleb “kolmasel korrusel” või “möötakse” (tegelikult “müüakse”) või “ärge kardake”?

Sama vestmik soovitab pileteid “soomustada” (“broneerida”). Ning seejärel võib rahulikult sõita kasvõi “massinal” (“autoga”). Kuid tegelikult on väga raske ennustada eestlase reaktsiooni küsimusele “Millal tee jõudanud?”, mis vestmiku autori arvates peab tähendama “Millal olete tulnud?”

Kellaajaga on ka probleeme, näiteks mis on “veerandi pärast teist”? See on tegelikult 13.45. Aga ka sellest vähe, Rahno leiutas uue “eesti” ajamõõtmise süsteemi: “sajandi” asemel on Rahno järgi “aegkond” ning 10. sajand peale Kristust on millegi pärast “eestlaste” jaoks “esimene aegkond”.

Vastavalt sellele süsteemile on 11. sajand — teine aegkond ning 19. sajand — üheksas, meie aga elame üheteistkümnendal “aegkonnal”.

Anonüümne vestmik on vaimsele tervisele sama ohtlik. Juuksuris võib öelda vabalt “Lõikage ühtlasel mind vuntsid ja habed”.

Ning hullumeelsuse tipp — küsimus kõrtsis arve kohta “Mitu mind?”, millega tegelikult mõeldakse “Kui palju ma võlgnen?”