Riigikogu kavatseb varjata parteide rahaallikat
Kuigi tegemist on töödokumendiga, mis võib muutuda, ei lükanud reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde selle klausli esinemist praeguses eelnõus ümber.
Sama eelnõukavandi juurde kuuluvas seletuskirjas omistatakse alla 2500-kroonistele annetustele vaid vähene tähendus. “Sätte eesmärk on pakkuda annetajatele võimalus annetada erakonnale väiksemaid summasid anonüümselt, sest nende annetuste tähtsus ja roll annetuste üldise taseme juures ei ole määrava tähtsusega,” öeldakse seletuskirjas küüniliselt.
Sellega aga vaatab eelnõukavand läbi sõrmede võimalusele, et anonüümsust eelistavad suurannetajad võivad hakata erakondade rahataskuid täitma korduvate ning sagedaste väikeste annetustega. Just nii aga toimis 1999. aastal tolleaegne riigikogu liige president Arnold Rüütel, kes annetas kahe nädala jooksul iga päev Rahvaliidule 1000 krooni.
Seejuures näeb dokument ette, et riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon võib kahtluse korral nõuda erakondadelt saadud annetuste päritolu kohta täiendavaid dokumente. Kuid alla 2500-krooniste annetuste puhul kaob avalikkusel igasugune võimalus annetuste päritolule ligi pääseda ning paraku on riigikogu komisjoni liikmeiks ikka nende samade parteide esindajad, kelle kohta see seadus käib.
Ka näitab Päevalehe eile tehtud analüüs, et summad, mida parteid koguvad alla 2500-krooniste annetustega, pole sugugi tühised ega väheolulised. Ainuüksi selle aasta kolme esimese kvartali aruanded näitavad, et riigikogus esindatud erakonnad on vastu võtnud sadu selliseid annetusi, mille kogusumma küünib sadade tuhandete kroonideni.
Kuigi avalikkuses on erakondade rahastamise üle toimunud ülipikk väitlus, pole parteid ilmutanud suurt initsiatiivi, et enda tegevust läbipaistvamaks muuta. Näiteks õiguskantsler Allar Jõks on teinud mitu katset juhtida erakondade tähelepanu sellele, et praegune erakondade rahastamist käsitlev seadustik ei anna tegelikku kindlust annetuste päritolu läbipaistvuse kohta ning selle kontroll on koondunud parteide endi esindajatest abitu korruptsioonikomisjoni kätte.
Jõks tegi juba 2006. aasta mais riigikogule ettepaneku viia praegune erakonnaseadus põhiseadusega kooskõlla. Kuna aga riigikogu sellele ei reageerinud, andis õiguskantsler veebruaris rahvaesinduse selles asjas riigikohtusse. Maikuus otsustas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et nii tähtsa küsimusega peab tegelema kõigist riigikohtunikest koosnev üldkogu. 8. septembriks kavandatud istung jäeti ära, nüüd loodab riigikohus asja arutada alles 20. novembril, mis tähendab, et isegi asjade eriti kiire menetlemise korral ei saa otsust oodata enne uut aastat.
Intervjuu
Väino Linde, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakond
Miks olete sellise dokumendi laiali saatnud ajal, mil arutatakse parteide rahastamise läbipaistvuse suurenemist?
Väga raske on seda kommenteerida enne, kui sellest saab menetluses olev eelnõu. Tegemist on töödokumendiga ning selle eesmärk on anda fraktsioonidele võimalus öelda, mida nad sellest arvavad. Kui see ettepanek tõesti läbipaistvust vähendab, siis tuleb seda muuta, sest kindlasti on eesmärk parteide rahastamise läbipaistvust lõppkokkuvõttes suurendada. Ja selleks on igaühel võimalus vastavad ettepanekud teha.
Hästi, aga mis on siis Reformierakonna seisukoht selles dokumendis väljendatud mõtete kohta?
Mis puutub Reformierakonna seisukohta selle töödokumendi kohta, siis tuleb vaadata, mida teised asjast arvavad. Kus te üldse teate, et see töödokument, mis teil on, ka praegu selline välja näeb. Võib-olla on see dokument juba praeguseks muutunud?
Öelge siis meile kui sellega kursis olev põhiseaduskomisjoni esimees, kas see on muutunud?
Võib-olla on seda praeguseks muudetud…
See dokument ei saanud ringlusesse minna nii, et komisjoni esimees ehk teie poleks seda näinud. Seega pandi 2500-kroonine piir sinna sisse teie teadmisel ja heakskiidul.
Võib-olla sai tõesti selline arv sinna sisse kirjutatud, kuid selle eesmärk on teema tõstatada ning anda erakondadele võimalus millegi konkreetse üle arutada. Kuid rõhutan jällegi, et tegemist on töödokumendiga ning päeva lõpuks ei saa välistada, et see arv kaob.
Kommentaar
Eiki Nestor, fraktsiooni esimees, Sotsiaaldemokraatlik erakond:
“Arvan, et selles suures masinavärgis on palju tähtsamaid küsimusi kui see piir. See, kas mingi summa võiks aruandes mittekajastatud olla, on küm-nenda järgu küsimus.
Enamasti on väikeste summade puhul tegemist liikmemaksudega või partei enda liikmete annetustega. Ja kas see on just oluline, et need oleksid avaldatud või mitte? Kuid kas piir peaks olema — minu pärast ärgu olgu. Ma ei usu ka, et sel kombel tekiks võimalus, et suuri annetusi hakataks väikeste osadena üle kandma. Keegi ei viitsiks sellega tegeleda.
Kuid tõsisem on see, et seni pole erakonna rahastamist kontrollival riigikogu komisjonil olnud õigust uurida, kas annetus vastab annetaja ametlikule sissetulekule. Ja selles ettepanekus on see õigus nüüd sees, mis on suur samm edasi.”
Mart Nutt, põhiseaduskomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liit:
“Erakonnaseaduse muudatusettepanekud on alles mustandjärgus ja sellise toormaterjali osas on veel vara kindlatele seisukohtadele asuda. Kuna eelnõu ei ole veel ametlikult menetlema hakatud, ei ole meie fraktsioon ka küsimust detailselt arutada jõudnud.
Aga ilmselt saan ennatlikult öelda, et kõigis erakondade rahastamist puudutavates küsimustes lähtub meie fraktsioon, olenemata detailidest, kindlasti erakonna finantskorrast, kus on sõna-sõnalt öeldud, et IRL ei võta vastu anonüümseid ega varjatud annetusi.”
Evelyn Sepp, põhiseaduskomisjoni aseesimees, Keskerakond:
“Keskerakond ei ole oma varasemat seisukohta muutnud. Erakondade rahastamise teema vajab tõsisemat ülevaatamist ja selles suunas on ka mitmeid ettepanekuid. Kuid otstarbekas on ära oodata riigikohtu üldkogu põhimõtteline otsus. Seejärel tuleb võtta aega ja seda enne muudatustega rabistamist põhjalikult analüüsida ning alles siis korralikult läbitöötatud ettepanekud esitada. Bürokraatia vähendamise vastu ei ole meil põhimõtteliselt midagi.”
