USA moos määrib Eesti naabritest mõjukamaks

Homme hääletab riigikogu suure tõenäosusega selle poolt, et pikendada Eesti kaitseväelaste Iraagi-missiooni veel ühe aasta võrra.

Poliitikud on aastaid korranud, et osalemine koalitsioonijõudude tegevuses tagab USA huvi Eesti vastu, mis omakorda lubab meil ennast julgemalt tunda. Sel sügisel paistab USA huvi Eesti vastu eriti suur olevat: ministreid võetakse vastu suurel hulgal, kõrgeil tasandeil ja teistele korraldatakse uhkeid välkvisiite lennukikandjatele. Kas oleme siis saavutanud selle, et meid kuulatakse nüüd tähelepanelikult, või on see lihtsalt sõu, küsib Eesti Päevaleht.

Riigikogu väliskomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Sven Mikser tõdeb, et Ühendriikide huvi on hea märk. “USA signaliseerib erinevate kohtumistega, et me oleme olulised liitlased,” märgib ta. Mikser toob näiteks kas või fakti, et president Toomas Hendrik Ilves ööbis suvise Washingtoni-visiidi ajal ainult eriti tähtsate külaliste jaoks mõeldud USA presidendi ametlikus külalistemajas — Blair House’is.

Ühtlasi arvab Mikser, et tihedad kohtumised pole ainuke põhjus, miks Eesti missioonidel osaleb, tunnistades siiski USA tähelepanu tugevat seotust selle liitlassuhtega. “Kui hispaanlased oma väed Iraagist välja tõmbasid, siis anti neile väga selgelt mõista, et ühtmoodi käitumine lähendab ja vastupidi.”

Riigikaitsekomisjoni aseesimees keskerakondlane Kadri Must ütleb, et Iraagis tegutseva koalitsiooni liikmete vähenedes muutub Eesti USA-le märgatavalt olulisemaks. “Euroopa Liidu 27 liikmest on vaid seitsmel riigil praeguseks Iraagis rohkem sõdureid kui Eestil. Eks USA-s on aru saadud, et meie veenmine sinna jäämiseks on lihtsam kui näiteks Poola puhul, kes on teatanud oma vägede väljatõmbamisest järgmisel aastal,” ütleb Must. See aga kinnitab laialt levinud arvamust, et USA-le on koalitsiooni kuuluvate riikide vähenedes iga allesolev “lipp” aina olulisem.

Novembris toimunud peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Jaak Aaviksoo visiitide korraldamisega kursis ametnikud pole mingil juhul nõus, et kõrgetasemeliste kohtumiste taga oleks olnud USA lobi Iraagi missiooni pikendamiseks, kuid tunnistavad tähtsate kohtumiste organiseerimise suurt lihtsust.

Näiteks Aaviksoo visiidi idee pärines suvest ja alguses sooviti tutvuda peamiselt USA küberkaitsekorraldusega. “Kuid siis tulid kohtumine USA kaitseministri ja tema asetäitjaga ning kõne mainekas strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses,” tutvustas külastuse kiiresti paisunud ajakava üks Aaviksoole lähedal seisev ametnik.

Ansipi külastuseks hakati valmistuma alles oktoobris ning hoolimata rahvusvahelises mõistes suhteliselt lühidast etteteatamise ajast leiti kiiresti võimalus kohtuda USA asepresidendi Dick Cheney ja riigisekretär Condoleezza Rice’iga. Ja seda veel ajal, kui Annapolises toimus kogu maailma avalikkuse tähelepanu haaranud Lähis-Ida rahukonverents, millega USA poliitikud olid pea täiesti hõivatud. “Soome ja Rootsi peaministril pole kindlasti nii tihedaid võimalusi USA tipp-poliitikutega kohtuda,” ütlevad Eesti välispoliitikat tegevad ametnikud olukorra võrdluseks.

Eesti sõdur on ameeriklaste hinnangul Iraagis vapruse ja hea töö etalon. Osa detsembris Iraagist lahkunud jalaväerühma Estpla-15 liikmeid teenis näiteks välja USA ratsaväe kannused. Kannuste andmisega tunnustas USA sõdureid, kes teenisid välisoperatsioonidel eeskujulikult ning pühendumusega.

Traditsiooniliselt tähendas kannuste andmine ratsaväelaste ridadesse ehk eliitsõdurite hulka arvamist.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines