Jõksi jätkamist toetasid sotsiaaldemokraadid, Rahvaliit, Isamaa ja Res Publica Liit ning rohelised. Jõksi kandidatuuri vastu olid Reformierakond ja Keskerakond, kes pooldasid Ülle Madise kandidatuuri.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul ei tulnud Jõksi läbikukkumine üllatusena. „Ka presidendile mitte, kes konsultatsioonide kaudu oli parlamendi seisukohtadega hästi kursis,” sõnas Aru. “Mõnevõrra üllatav oli ainult see, et Jõksil parlamendis nii vähe toetajaid on,“ sõnas Aru Reformierakonna pressiesindaja teatel.

Aru sõnul ei ole Jõks pealegi esimene õiguskantsleri kandidaat, kes parlamendis läbi on kukkunud. Ta meenutas, et 2000. aastal ei leidnud parlamendis toetust Lennart Meri poolt välja pakutud Priit Kama kandidatuur. „Mine tea, milleks see hea on. Just Kama põrumine sillutas tollal teed Allar Jõksile,“ tõmbas Aru tänasega paralleele.

Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi sõnul ei jäta see, et Reformierakond ja Keskerakond räägivad “oma kandidaadist” head muljet Eesti demokraatiast.

“Ei ole ette nähtud, et kandidaat esitatakse presidendi kõrvalt — see on presidendi privileeg,” on Marrandi mures.

“Jääb mulje, et mõned erakonnad sooviksid presidendi institutsiooni muuta kummitempliks, kes peaks alluma erakondade survele.”