Seadus keelab hambaharjaga põranda pesemise
Esimeste puhul on eelnõu autorite sõnul tegemist käskudega, mis nõuavad süüteo toimepanemist — näiteks käsk sõjavangide piinamiseks — või mille eesmärk on inimväärikuse alandamine — näiteks käsk hambaharjaga põrandat pesta.
Tühised on samuti käsud, mille puhul pole teada käsu andja või kui käsk pole seotud teenistuskohustuste täitmisega. Näitena toob eelnõu seletuskiri välja käsu minna ülema põllule kartulit võtma.
“Tühist käsku ei tohi anda ja tühist käsku ei pea täitma,” on eelnõu koostajad selgesõnalised.
Keelatud käsu puhul on tegemist olukordadega, kui ülem ületab oma käsuõiguse ulatust, käsk nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal pole õigust, mis on põhjendamatult ohtlikud inimeste elule, tervisele ja varale või on vastuolus seadusega.
Kui üldjuhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu andja, siis sellise käsu, millega kohustatakse toime panema süütegu, täitmise tagajärgede eest vastutavad nii käsu andja kui käsu täitja.
Ükski kaitseväelane ei saa toimepandud süütegu vabandada aga sellega, et talle oli antud vastav käsk.
Seega peab kaitseväelane suutma tulevikus kõikide muude käskude hulgast eristada vähemalt neid, mis kohustavad toime panema süütegu — nende käskude täitmise tagajärgede eest vastutab ta koos käsu andjaga.
“Ei ole mõeldav, et lahingolukorras hakkab käsu saaja kaaluma, kas käsk seab elu ja tervist põhjendamatult ohtu või mitte. Selline käsk tuleb täita ning kui hiljem selgub, et oht elule või tervisele oli tõesti põhjendamatu, siis vastutab sellise käsu tagajärgede eest käsu andja,” annavad seaduse loojad kaitseväelastele käitumisjuhendi.
