Isad asusid võitlema uue pereseaduse vastu
Möödunud aastast tegutsenud mittetulundusühing saab kogutud info põhjal tõdeda, et isadel ei õnnestu ka praegu viia ellu oma tahet ise last kasvatada. “Ainult ekstreemjuhtumite puhul, kui naine on narkomaan või alkohoolik, määrab kohus hooldusõiguse isale,” märgib Kallikorm. “Sisulist arutelu kohtus selle üle, kumma vanema juures oleksid ikkagi paremad tingimused, kui tingimused on enam-vähem sarnased, Eesti kohtupraktikas kahjuks ei ole.”
Uue perekonnaseaduse mõjusid analüüsides jõudsid ka Tartu ülikooli teadlased järeldusele, et vana seadus lähtub vanemate võrdsusest, kuid uus on kallutatud emale suuremate õiguste andmise poole.
“Seaduses peaks olema otsesõnu öeldud, et hooldusõiguse üle vaieldes kohtusse minnes on mõlemal vanemal võrdsed võimalused hooldusõigus endale saada, ilma soolise eelistuseta,” ütleb MTÜ Isade Eest liige Jaak Urmet. “Ja õigus peaks antama sellele, kes on vaimselt, majanduslikult ja emotsionaalselt õigem last kasvatama. Praegu antakse õigus, ilma pikemalt asjasse süüvimata, emale.
Kallikorm sooviks vanemate õiguste puhul juhinduda näiteks Rootsi praktikast, kus lapse saatust otsustades vaagitakse põhjalikult ning paremate tingimuste puhul saab isa hooldusõiguse endale. “Meie kohtupraktikas on aga nii, et kui ema ütleb, et tal on raske last kasvatada ehk ta ei saa hakkama, siis määratakse isalt suurem elatusraha, mitte ei arutata võimalust laps isale kasvatada anda.”
Küsimus ei ole Kallikormi sõnul üksnes hooldusõiguses, vaid praktikas jäävad isad sageli alla lapsega kokkusaamise asjus kokkuleppimisel.
“Seaduses peaks olema punkt, et ühel vanemal pole õigust piirata lapse suhtlemist teise vanemaga — kaasa arvatud juhul, kui vanemate vahel on samal ajal vaidlusi näiteks elatise küsimuses,” soovib Urmet. “Praegu näeb asi paraku väga tihti välja nii, et üks vanem, kelleks on tavaliselt ema, lihtsalt ei lase teisel lapsega kokku saada, leides kõikvõimalikke ettekäändeid ja tõukudes pahatihti ainult emotsioonidest.”
“Kui naise ja mehe suhteid hakkab arutama juba kohus, siis on tegu ekstreemolukorraga, kus rahulikud kokkulepped pole võimalikud, vaid on eriti vaja õiglast ja objektiivset seadust,” ütles Kallikorm. “Seadust läheb ju tarvis just emotsionaalselt keerulises olukorras, mitte siis, kui inimesed suudavad rahulikult ja viisakalt omavahel kokku leppida.”
Uus pereseadus ei reguleeri MTÜ Isade Eest hinnangul ka tavaliseks muutuvaid juhtumeid, kus last kasvatav vanem asub lapsega välisriiki elama.
“Teemaks on küll, kuidas Eestis elav vanem saab välismaalt kätte lapse elatusraha, kuid üldse pole arvestatud olukorraga, kui laps koos vanemaga asub välismaale elama,” ütleb ühingu liige Kaido Kallikorm.
“Seadus peaks arvestama ka Eesti ühiskonna avatust välismaailmale ja piirideta Euroopat, sest järjest sagedasemaks muutuvad juhud, kus üks vanem läheb või jääb pärast kooselu lõppu teise riiki elama ja võtab lapse kaasa,” ütleb Jaak Urmet. “Lisaks sellele, et kodumaale jääv vanem kaotab nii lapse, kaotab riik lapse puhul ka ühe oma kodaniku — riik peaks nii kodumaale jääva vanema kui ka lapse huve paremini kaitsma.”
Kallikormi sõnul rakendub Saksamaal automaatselt tõkend, kui üks vanem tahab last riigist välja viia. “Ilma teise vanema nõusolekuta ei ole see võimalik,” lausub Kallikorm. “Eestis võib laps koos emaga kaduda ilma isale teatamata. Tõkendit on võimalik seada, kuid selleks peab enne teadma, et naine kavatseb lapsega välismaale asuda.”
