Laaneots: demokraatia on hädavajalik

Täna Pärnus toimunud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kaitsejõudude paraadil toonitas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma kõnes demokraatia ja üldise kaitsetahte hädavajalikkust.

“Meie vaimueliit on palju vaielnud 1939. aasta otsuste ja sellele järgnenud 1940. aasta nõukogude okupatsiooni üle. Kas oli tarvis vastu hakata, või oli õigem alistuda ja lasta end saatusega leppinud lambakarjana tapamajja ajada nagu see tegelikult ka juhtus?” vahendab kaitsejõudude peastaabi teavitusosakond Laaneotsa sõnu.

“Eesti kaotas Teises maailmasõjas langenute, pagulaste ja küüditatutena enam kui 180 tuhat inimest ehk ligi viiendiku oma rahvast. Praktiliselt keegi ei langenud Eesti sõjaväe lippude all, vaid enamasti võõrväe mundris või repressioonide tulemusena, sest riiklikult organiseeritud vastupanu polnud. Rahvas oli valmis võitlema ja ka võitles, aga see sündis stiihiliselt,” nentis kaitseväe juhataja.

“Nüüd aga küsigem, kas oma iseseisvuse eest viis aastat mehiselt võidelnud ja iseseisvuse säilitanud 3,7 miljonilise Soome rahva kaotused olid suuremad kui vastupanuta käed üles tõstnud Eestil? Soomlased kaotasid langenute ja haavatutena Talve-, Jätku- ja Lapisõjas langenute ja haavatutena kokku 293 tuhat sõjameest ja kaks tuhat tsiviilisikut, mis moodustas ligi kaheksa protsenti elanikkonnast,” küsis Laaneots.

“Kuid täna on Soome 5,3 miljoni elanikuga, arenenud, enesekindel, maailmas autoriteetne ja tunnustatud, kõrge elatustasemega ja tugeva kaitsekorraldusega riik, kellele meie vaatame alt üles. Ja Soome on jätkuvalt demokraatlik maa, Eesti aga uuesti demokraatlik maa,” lõpetas Laaneots Eesti ja Soome kogemuse võrdlemise.

Laaneotsa sõnul võib selle abil mõista demokraatia hädavajalikkust keerulistel aegadel, sest 1930. aastate lõpu demokraatia puudumine sai Eesti riigile saatuslikuks.

Ka on Laaneotsa hinnangul vabaduse veretu taastamine 1991. aastal muutnud osa elanikkonna suhtumise omariiklusse liiga hooletuks ja seda peetakse iseenesest mõistetavaks.

Laaneotsa arvates on vabadus habras aare, mida tuleb järjekindlalt kaitsta, sest tung tegutseda põhimõttel, “Kel jõud, sel õigus” ei ole maailmast kuhugi kadunud, ning selleks peab riigikaitses osalema kogu rahvas.

“Me peame mõtlema ja tundma nii, et Eesti riik on igavene. Vastasel korral ei ole omariiklusel mõtet,” lõpetas kaitseväe juhataja oma kõne.