Autoülevaatust hakkab jälgima kaamera
Esimese säärase katseprojekti on autoregistrikeskus (ARK) juba käivitanud, kuid mis ülevaatuspunktis kliente ja nende autosid juba filmitakse, ei soovinud asutus avaldada.
“Süsteem annab võimaluse jälgida, kas auto käis ka reaalselt ülevaatusel või mitte. Lisaks pole alati ka selge, kes kuidas ülevaatust tegi,” põhjendas luuramisvajadust ARK tehnoosakonna ülevaatuste talituse juhataja Karmo Uusmaa.
Tema sõnul ei ole uuenduse mõte ainult ülevaatajaid kontrollida, vaid klientide kaebuste korral ka asjaolusid selgitada ning andmebaase ja reaalset pilti võrrelda.
“Juba praegu jõuab informatsioon sõiduki tehnoülevaatuse kohta ARK andmebaasi reaalajas, kuid puudub videomaterjal, mida saaks andmebaasi laekunud andmetega võrrelda.”
Uusmaa sõnul ei ole ka praegu ilma sõidukit reaalselt kohale toomata võimalik tehnoülevaatust läbida, sest ülevaatuse läbimiseks tuleb teha mitmeid mõõtmisi ning need andmed kajastuvad elektroonilises andmebaasis.
“Küll aga on tulnud ette juhtumeid, kui mõõtmist on teostatud mõne teise sõidukiga, mitte sellega, millele tehnoülevaatust vormistatakse,” rääkis ta.
Tallinnas tehnoülevaatuspunkti pidava OÜ Maitene juhataja Mait Millert lausus, et kui varem pakkusid kliendid talle ülevaatuselt läbipääsemiseks altkäemaksu keskmiselt viis korda päevas, siis viimasel ajal umbes korra kuus.
“Ega nad minule ei julge pakkuda ja minul pole seda raha ka vaja, aga töömeestele võidakse küll pakkuda,” rääkis Millert. Tema sõnul pannakse raha tavaliselt kohe koos autodokumentidega kaasa, kuigi sageli pääseks sõiduk ülevaatusest läbi ka täiesti seaduslikult.
“Ebaausalt tehtud ülevaatuste hulk on siiski tugevasti vähenenud, sest rahva soov sõita korras autoga on suurem kui näiteks kümme aastat tagasi.”
ARK plaani järgi tuleb igasse ülevaatuspunkti panna kaks kaamerat ning salvestusseade. Ühele ülevaatuspunktile läheb süsteem Karmo Uusmaa sõnul maksma 50 000 krooni. Eestis tegutseb umbes 80 punkti.
KOMMNTAAR
Mait Millert, tehnoülevaatuspunkti pidaja:
“Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja mõni säte on auto omanikku ahistav. Vigade raskusastmete määramine on udune ja võimaldab ülevaatust vormistada nii või naa.
Kui autole määratakse kordusülevaatus katkise numbritule pärast, mis on küll juriidiliselt korrektne, siis saab autoomanik autot kasutada ainult remondikohta ja tagasi sõiduks. See on muidugi äärmuslik näide, aga näitab, millise tööriista on riik loonud lisaraha küsivale tehnoülevaatajale. Kui reeglid lubaks kordusülevaatuse saanud autot kasutada ka tööle sõiduks ühe kuu jooksul, siis ei kardetaks kordusülevaatuse saamist nii palju.
Seadused ja reeglid võimaldavad ülevaatajal kliente kohelda väga erinevalt. Paljudel juhtudel oleneb ülevaatuse läbimine lihtsalt tehnoülevaataja tujust.”
