“Tallinna ülevalpidamine elaniku kohta on umbes 50 protsenti kallim kui näiteks Viljandi linna ülalpidamine. Kui otsida riigist kusagilt kokkuhoiukohta, tuleks seda otsida eelkõige Tallinnast. Tallinn on piisavalt suur, järelikult tuleks hakata mõtlema sellele, kuidas seda Tallinnat pisemaks teha,” ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil.

Tema kinnitusel peitub Tallinna suure halduskulu põhjus linnaosavalitsustes. Samuti tekitas Ansipis küsimusi Tallinna kümnetesse miljonitesse ulatuv propagandakulu

“Tallinna linn oli odav üleval pidada siis, kui ei olnud linnaosavalitsusi. Siis ta oli isegi enam kui kaks korda odavam üleval pidada kui Viljandi linn. Kuid kui tehti linnaosavalitsused, siis halduskulud kasvasid hüppeliselt. Samas need linnaosavalitsused on suhteliselt ebamäärased moodustised ka kohaliku omavalitsuse demokraatia mõttes,” kinnitas peaminister.

“Kui nüüd rääkida demokraatia olemasolust omavalitsuses, siis peaksime vaatama Tallinnasse, et kuid palju siin seda demokraatiat on, vaatamata sellele, et tegemist on kõige suurema omavalitsusega,” sõnas valitsusjuht.

Ansipi sõnul ei ole haldusreformist kokkuhoidu mõtet oodata, sest Euroopa kogemus näitab, et omavalitsuste liitmisel on halduskulu elaniku kohta tõusnud.

“Halduskulude kokkuhoidu omavalitsusi liites ei saada, küll on aga võimalik saada teenuse paremat kvaliteeti. Kui ühes väikeses omavalitsuses tööta jäänud veterinaar on korraga nii ehitus- kui sotsiaalnõunikuks, siis suuremas omavalitsuses on võimalik palgata eriharidusega inimesed. Parem kvaliteet tuleb kallimalt kätte,” lausus Ansip.

Olukord Tallinnas ei ole kiita ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri hinnangul: “Ühest küljest on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näinud ette võimaluse osavaldade ja linnaosade loomiseks aga tõesti, Tallinna näitel, on need linnaosavalitsused moondunud kahjuks tänase linnavalitsuse tulemusena parteiaparaadi tööriistaks väga tugevasti.”