Järgmised neli aastat on riigieelarve miinuses
Rahandusminister Ivari Padar aga välistas võimaluse, et riik teeks sellel aastal veel ühe sisulise negatiivse eelarve. “Ma ei näe võimalust, et me sel aastal kulusid veel drastiliselt vähendaks,” sõnas ta resoluutselt.
See tähendab, et sel aastal on suure miinusega lõppev rahandusaasta riigi jaoks lukku pandud.
Samamoodi lisas eilne prognoos juba niigi pingelisele 2009. aasta eelarvekava miinuspoolele neli miljardit krooni, sest järgmiseks aastaks oodatakse majanduskasvuks imeväikest 2,6%. Kuna ministeeriumide rahasoov ületab kevadel rahandusministeeriumist välja antud piirsummadega käsulaudu üheksa miljardi võrra, paisus eile puuduolev kogusumma astronoomilise 13 miljardi kroonini. Järgmise aasta eelarve mahuks on nüüd “ainult” 91,56 miljardit krooni.
Padar nägi tasakaalus eelarve poole liikumiseks ainukese võimalusena suurendada riigi tulusid. Selle hulka arvas ta juriidiliste isikute maksureformi osalise edasilükkamise, sooduskäibemaksumäärade tõstmist üheksa protsendini ja tulumaksupaketis plaanitud muudatuste edasilükkamist.
Samal ajal möönis Padar, et kõigest sellest jääb tasakaalu saavutamiseks väheseks ning lähemas tulevikus tuleb inimestel leppida tuludest rohkem kulutava riigiga. “On tõsi, et neist meetmetest ei jätku tasakaalu jõudmiseks. Normaalse riigi rahapoliitika ongi tasakaalus pigem pikemas perspektiivis,” rääkis ta. Rahandusministri arvates võib liigne kärpimine koguni ohtlikuks osutuda. “
Mahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis loeti jälle üle, kui palju euroraha on ministeeriumid suutelised edukalt kulutama. Paraku rohkem kui kesiste tulemustega.
Nimelt pidi rahandusministeerium sel aastal kulutamata jääva eurotoetuste summa kahega korrutama. Kui juba kevadel oli selge, et 1,5 miljardi eest jäävad plaanid teostamata, siis nüüd kasvas see kolmele miljardile.
Rahandusminister Ivari Padar teatas nördimusega, et euroraha kulutamisega on seis halb. “Euroraha kasutamine vajab ministeeriumidelt paremat tööd,” sõnas ta. “Näiteks on Eesti ekspordi edendamine otseselt seotud eurotoetuste kasutamisega ja ekspordi kasvu oleks väga vaja.”
Kui kõikide eelnevate aastate kogemus näitab, et Eesti haldusaparaat pole olnud kunagi võimeline kogu aastaks plaanitud euroraha ära kasutama, ennustab rahandusministeerium järgmiseks aastaks uut EL-i toetuste kasutamise rekordit. Kui suvel lootis riik järgmisel aastal laiali jagada enneolematu 14 miljardit, siis eile kasvatati summa koguni hoomamatu 17 miljardini.