Tallinlased: automaks aitaks vaid eelarveauke täita
65,5% linnaelanikest on aga selle idee vastu — neist 52% täiesti vastu ja 13,5% pigem vastu. Seega vaid viiendik ehk 20,6% vastajatest pooldab automaksu kehtestamist ja nendest vaid 9,4% on kindlaid toetajaid.
Mehed on mõnevõrra rohkem automaksu vastased kui naised (kindlaid vastaseid meeste seas 59%, naiste seas 46%), kuid see on osaliselt ilmselt seletatav ka sellega, et mehed sõidavad rohkem autodega kui naised.
Vanuse lõikes paistab silma rühm 15-24, kellest pooldab automaksu täielikult tervelt 20%, samas on ka tuliseid vastaseid selles vanuserühmas rohkem.
Linnavalitsuse arenguteenistuse sotsioloogi Liina Kilemiti sõnul on antud vanuserühm traditsiooniliselt tugevamalt polariseerunud kui teised rühmad, kuna hilisemas vanuses mõtlevad ja tajuvad inimesed ühiskonnas toimuvat varjundirohkemalt ning „pigem” vastuseid on enam. „See on kooskõlas ka mõnedes inimarengu teooriates esitatud väitega, et selles vanuses inimesed tajuvad maailma „mustvalgena” ning mida vanem on inimene, seda variatsiooniderohkem on tema maailmapilt.” lisas Liina Kilemit.
Rahvuste lõikes on hoiakud taaskord samasuunalised — eestlastest on automaksu vastu 61,9% ja pooldab 23,2% ning muukeelsetest vastajatest on vastu 69% ja pooldab 17,8%.
Sissetuleku lõikes selgeid trende ei joonistu. Keskmiste sissetulekutega vastajarühm suhtub automaksu kehtestamisse sallivamalt, kui nn äärmised rühmad.
Kõige tulisemad vastased asuvad ootuspäraselt madalaima sissetulekuga (sissetulek väiksem kui 4000 krooni kuus pereliikme kohta) vastajate rühmas.
Kõige jõukamate rühmas on samuti palju automaksu vastaseid — 68,2% on pigem või täiesti vastu ning 25,2% täiesti või pigem poolt.
Rahvalt küsiti ka seda, et mis eesmärke teeniks nende arvates automaksu kehtestamine.
Antud küsimuses on vastajate arvamus üsna ühene — automaksu kehtestamisega soovitakse valitsuse eelarveauke lappida — nii arvab 57,8% kõigist vastanutest. Eelarveaukude lappimine on kõigi linnosade vastajatele esmaseks põhjuseks.
Järgneb keskkonna saastatuse vähendamine — 19,7%. Ülejäänud eesmärkidele omistatakse väiksemat tähtsust — 14,8% usub, et automaks aitab piirata autostumist, 14,5% arvab, et see ärgitab kasutama ühistransporti.
Muukeelsed vastajad on eestlastest isegi veidi enam arvamusel, et automaksu kehtestamisega üritatakse valitsuse eelarveauke lappida, eestlased omistavad teistele eesmärkidele pisut suuremat tähendust.
Juhul kui automaks kehtestataks, pooldaks 41,9% vastanutest maksmist igakuise tasuna või aastamaksuna. 29,2% arvab, et maksu tuleks maksta vaid uue auto ostmisel ja ligi kolmandik ei oska sellele küsimusele vastata.
Kõige enam arvati, et autosid tuleks automaksu kehtestamise korral maksustada auto mootori võimsuse alusel — nii arvas 36,7% kõigist vastanutest. 29,8% arvas, et maksustada tuleks auto tekitatud CO2 alusel.
Kõige vähem arvati, et maks peaks olema kõigile võrdne. Hinna või auto asukoha alusel maksustamist toetaks veidi üle 10% vastanutest.
Uuringu teostas Tartu uuringufirma Klaster käesoleva aasta augustis. Telefoniküsitluse käigus küsiti 500 Tallinna elaniku arvamust.
