Laari sõnul tähendab Reformierakonna eitav vastus paraku seda, et taas jäetakse haldusreform tegemata. „Omavalitsuste vabatahtlik ühinemine võtab ekspertide arvates aega vähemalt 100 aastat kui mitte rohkem. Eestil pole nii kaua võimalik oodata.“
IRLi esimees tuletas meelde 2001. aastat, mil haldusreform oli põhjalikult ette valmistatud ja läbi räägitud, kuid millele Reformierakond siis parteipoliitilistel põhjustel piduri pani, teatades, et haldusreform saaks toimuda vaid vabatahtliku ühinemise alusel. „Nüüd on sellest seitse aastat möödunud, isegi meie lõunanaabrid on asunud omavalitsuste arvu otsustavalt vähendama, Eesti tammub aga paigal.“
Laar loodab, et Reformierakond suudab „jänese püksist välja visata”, sest Eesti vajab mitte sadu nõrku omavalitsusi, vaid tugevaid valdu ja linnu, mis suudaksid oma rahalise ja vaimse potentsiaaliga riigile partneriks tõusta.
„Tänased arutlejad ja aja maha võtjad ei anna endale aru, et me oleme kaotanud juba piisavalt ressursse suutmatuse pärast kaasajastada koolivõrku või tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi. Suuremad ja tugevamad omavalitsused suudaksid tõhusamalt tegutseda tõukefondide vahendite kasutamisel, neid mitte laiali pihustades, vaid prioriteetidele kontsentreerides,” ütles Laar.
Laari sõnul on Isamaa ja Res Publica Liit valmis tegutsema ja kutsub koalitsioonipartnereid mõtlema oma ninaesisest kaugemale — Eesti tuleviku peale ja nende inimeste peale, kelle elu külades ja valdades päev-päevalt raskemaks läheb.
„Haldusreform on möödapääsmatu ja Eesti vajab muudatusi kohe. Meie omavalitsused ei tohi tekkida juhuslikult, nad ei tohi olla nõrgad, jääda inimesele kaugeks või lihtsalt hääletult hääbuda,” sõnas Laar.
