Venelaste palk eestlastest 20 protsenti väikesem

Eesti venelased saavad eestlastest ligi viiendiku võrra vähem palka ja seda ka juhul, kui ülikool läbitud ja kõrgharidus käes.

Eesti- ja venekeelse elanikkonna keskmist sissetulekut võrreldes on näha, et venekeelse elanikkonna sissetulek on taasiseseisvumisaja algusest peale olnud eestlastest tunduvalt madalam, selgub rahvastikuministri büroo tellitud intgratsioonimonitooringust, vahendab Eesti Päevaleht Online.

Näiteks 2006. aastal said venekeelsed vastajad eestikeelsetega võrreldes keskmiselt 19,3 protsenti vähem palka.

Haridus on üks olulisemaid sissetuleku mõjutajaid ja seda sõltumata rahvusest, kuid eestlaste puhul avaldab haridustase palgale väiksemat mõju kui venelaste puhul.

Põhi-ja keskhardidusega vastajate sissetulekud on olenemata rahvusest väga sarnased, kuid kõrgharidusega eestlasel on 1,8 korda suurem tõenäosus teenida üle 6 000 krooni pereliikme kohta sama haridusega venelasega võrreldes.

Kõrgharidusega eestlastest teenis 2006. aastal 63,8 protsenti üle 5000 krooni pereliikme kohta kuus, kuid venelaste seas on see protsent 52,3.

Tallinnas nii eesti-kui venekeelset rakenduskõrgharidust pakkuva I-Studiumi nimelise kõrgkooli õppeosakonna juhataja Lembit Sari sõnul on väiksema sissetuleku põhjus väheses eesti keele oskuses.

„Nad tulevad kõrgkooli viletsa eesti keelega,“ nentis Sari ja möönas, et selle baasilt võivad tekkida probleemid ka hilisemal töölesaamisel.

Samas ennustas õppeosakonna juht olukorra võimalikku muutumist. „Eesti keskkoolist tulijate keeleoskus on tunduvalt paranenud,“ sõnas Sari.

Õppeosakonna juhataja sõnul õpetatakse I-Studiumis eesti keelt esimesest kursusest peale ja venekeelsest keskkonnast kooli tulnud noortele on täiendkavad eesti keele õppimise jaoks.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines