Haridusministeerium teeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus valitsusele ja seejärel riigikogule ettepaneku näha koolile kohustuslikuna ette nii religiooniõpetuse kui ka riigikaitseõpetuse sisseviimine kooli õppekavva.

“Valminud gümnaasiumi õppekava üldosa näeb ette kolm ainet, mis on koolile kohustuslikud ja õpilasele vabatahtlikud. Need on riigikaitseõpetus, religiooniõpetus ja majandusõpe,” teatas Delfile haridus- ja teadusmister Tõnis Lukas.

“Tegelikkuses tähendab see, et kõigis gümnaasiumides tuleb luua õpilastele võimalused vastavate ainete õpetamiseks ja koolid on huvitatud sellest, et ainet õpiks ikka võimalikult palju õpilasi — oleks ju kurb, kui palgale võetud õpetaja peaks õpetama vaid üht õpilast,” selgitas Lukas.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva kinnitusel peab eelnõu praeguse versiooni kohaselt kool tagama 7.-9. klassini ja gümnaasiumis religiooniõpetuse tunni võimaluse, kui koolis soovib seda vähemalt 15 õpilast.

“Tegemist on eelnõuga ja siin ei ole veel midagi lõplikku. Kuidas kõik reaalselt hakkab välja nägema, selgub riigikogus,” lausus Ladva. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on kavas rakendada alates 2012. aasta 1. septembrist.

Pressiesindaja kinnitusel ei kaasne kooli jaoks kohustuslike ainete sisseviimisega õpilastele koormuse tõus, sest koolil jääb alles võimalus teha õppekava siseselt valikuid.

Regionaalminister Siim Kiisler soovitab samuti muuta religiooniõpetuse koolis kohustuslikuks, teatavad TV3 “Seitsmesed uudised”.

Endise haridusministri Mailis Repsi ja koolidirektor Merike Vaarandi sõnul pole selleks piisavalt õpetajaid ning raskused sellega ei piirdu.