“Igale süüdistusele, et valitsus on ebakompetentne ja peab tagasi astuma, tuleb paratamatult vastulause, et mingid ärimehed on suurema kasumi nimel valmis Eesti ja eesti rahva maha müüma. Igale etteheitele, justkui oleksid Eesti-Vene suhted Eesti rumala käitumiseta palju paremad, võib vastuseks viidata Venemaa kõrge ametiisiku hiljutisele ütlusele, et kodakondsuse nullvariandita ei tule mingit olulist suhete paranemist,” kõneles president. “Ja lisaks ka küsida, et kas näiteks nullvarianti rakendanud Leedu, Gruusia või Ukraina suhted Venemaaga on paremad? Seetõttu eeldab vastus küsimusele — kas saab ka teisiti? — palju peenemat analüüsi.”
President on veendunud, et kahepoolsed majandussuhted saavad areneda, kui on täidetud kaks olulist eeldust:
- esiteks, pooled ei sea üksteisele eeltingimusi või nõudmisi oma sisepoliitika muutmiseks;
- teiseks, pooled ei sea suhete arendamise eelduseks ühes valdkonnas mingite nõudmiste või soovide täitmist hoopis teises valdkonnas.
“Normaalne majanduslik läbikäimine kahe riigi vahel saabki lähtuda nende kahe eelduse täitmisest. Sellisel juhul ei ole tingimata vajalik suur sõprus ja teineteisemõistmine igas kahepoolseid suhteid puudutavas küsimuses,” lisas Ilves.
“Ma ei jaga nende seisukohta, kelle meelest on Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted lootusetult jäised ega saagi muutuda. Minu suvine kohtumine Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga — esimene kahe riigipea ametlik kohtumine väga pika aja järel — polnud pelk viisakusavaldus. See oli märk, et suhteid soovitakse parandada; et Venemaa on põhimõtteliselt valmis suhetes Eestiga edasi liikuma. Arvestades ka Eesti poolset valmisolekut — mida siinkohal taas rõhutan –, siis seda ei olegi nii vähe,” oli Ilves ka optimistlik.
