Eesti mees lunib laenu, et lunastada lotovõit

Tallinna mees Urmas V. on veendunud, et võitis Hollandist miljon USA dollarit. Selle kättesaamiseks peab ta maksma umbes 165 000 krooni nö pandiraha. Endal tal seda summat pole, mistõttu ta üritab seda laenata. Aga igaks juhuks juba 500 000 krooni.

Kas see on püha lihtsameelsus, julge võimalusest haaramine või kaval pettus? Urmas V. ei hooli loogikast, et meile, kus teatatakse, et me oleme võitnud sellise ja sellise suure summa, on saanud igaüks, kellel on meiliaadress. „Ma olen internetist taustu kontrollinud ja firma inimestega meili teel suhelnud.“

Nüüd peab Urmas Hollandisse teda võiduga õnnistanud firma Niew Vennep Hoofddorp Netherlandsi kontorisse lendama, et pant maksta ning võit kätte saada. Pandi suurus on 9375 eurot pluss 375 eurot viivist selle eest, et ta võidule kohe, juba poole aasta eest järele ei tulnud, ehk kokku umbes 165 000 krooni. Summa sisse on arvestatud ka notariaalse vormistamise ja võidu kinnitamise tasu.

Selle saamiseks pöördus Urmas otsekoheselt ja keerutamata ühe ärimehe poole ning samuti ripub tema vastavasisuline kuulutus osta.ee-s. Üks näide sealt: “Karanteerin sulle käenduseks olemisel kohapeal pangas kus käendus saab tehtud koos leppinguga kus sina kui käendaja ei ole kohustatud tagasimakse pärast koos oma kinnisvaraga muret tundma.”

“Samuti kui hakkad käendajaks mis on kiiresti vajalik ning mille saab teostada homme koheselt ja oleks väga vajalik siis saan ma anda sulle karantii enda sõnaga ka näitamaks sulle enda sõbra kirja teisest riigist mille pärast mul on ka seda laenu vaja. Loodan,et hakkad käendajaks ja jään ootama sinu poolset helistamist mulle.” (Tekst muutmata — toim.)

Niisiis otsib Urmas V. ka käendajat, kellele garanteerib, et käendaja mingil moel vastutama ei pea.

Kuid miks 500 000, kui pandiraha on 165 000? Ka lennukipiletid, isegi kui Urmas tahab nad osta äriklassi, ööbimine hotellis ja tõlgile makstav summa, kelle Urmas puuduliku inglise keele oskuse tõttu tahab kaasa võtta, ei tekita 500 000 krooni vajadust.

Kuna mehe aadress jõudis õnneratta pöörlemisteni läbi online-kasiino — lotofirma ise noppis selle kasiino klientide nimestikust välja -, siis tekib kahtlus, et ehk on tal kasiinovõlad. „Ei,“ ütleb Urmas. 500 000 läheks ka „muude kulude katteks“, mis pole ainult reisiga seotud.

Tegelikult saaks Urmas Hollandist raha kätte ka siis, kui tal oleks olemas pool lunarahast, sest ülejäänud poole ta laenaks Hollandi firma töötajalt, kellele ta siis omakorda raha pärast võidu kättesaamist tagasi maksaks.

Siiski laenaks ta just nii suure summa, kuna ta saab seda teha, st kuna ta on kindel võitja, on ta ka kindel tagasimaksja. Ka siis, kui Hollandi firma on teda petnud: „Ma olen selleks täiesti võimeline. Mul on eraisiku arved välisriikides. Miks ta kohe sealt raha ei võta ja niiviisi oma võitu ei lunasta? Sest ükski väliriigi pank ei andvat raha välja ilma, et isik füüsiliselt kohale ei lähe ja oma isikut ei tõesta.

Kunagi oli mehel ka ehitusfirma, OÜ Deverell, mis on „seisatatud“, sest petised tekitasid talle tema allkirja võltsides 13 miljonit kahju. See pani firmale mõneks ajaks põntsu.

Küsimusele, mis ta oma eluga peale raha kättesaamist peale hakkab, vastab mees, et enesetappu ta kindlasti ei tee. „Laiendaks oma pere võimalusi, investeeriks, annetaks ka Maidla lastekodule.“

Urmas V. on võidu kättesaamiseks jäänud veel kuu aega.

Niew Vennep Hoofddorp Netherlandsi nimelist firmat Delfil Google'i otsinguga leida ei õnnestunud.