Vaktsineerimine on Eestit leetritest säästnud
Enamik leetritesse haigestumisi juhtus Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Šveitsis ja Itaalias. Epideemioloogide sõnul levivad leetrid rändava eluviisiga mustlaste seas, samuti ka tööalaselt pidevalt reisivatel inimestel, immigrantidel ning õigeusu juutidel, kes on kaitsesüstimisest loobunud usu tõttu.
Eestis möödunud aastal ühtegi leetritesse haigestumise juhtu ei olnud, rääkis Delfile tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Iiris Saluri. 2007. aastal oli Eestis üks leetritesse haigestumine, aasta enne seda oli kokku 27 haigusjuhtu.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas Delfile, et toona toodi leetriviirus sisse Ukrainast. Nakkus levis haiglas piisknakkuse teel ja levikut soodustas asjaolu, et paljud patsiendid olid leetrite vastu vaktsineerimata.
Kutsari kinnitusel on Eestis tänu vaktsineerimistele leetriviirus kontrolli all ning laste seas ohtu nakatuda ei ole. Samas hoiatas Kutsar, et kuna leetritevastase vaktsiini toime ei ole eluaegne, võivad reisidel haigestuda eelkõige täiskasvanud, kel puudub leetrite vastu immuunsus. „Ei ole välistatud, et viirus tuuakse sisse välismaalt,“ sõnas Kutsar.
Saluri sõnul on Eestis vaktsineerimisnäitajad väga head, 2007. aastal oli 1–14-aastaste laste hõlmatus leetritevastase immuniseerimisega 97,6%.
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.
Haige on nakkusohtlik juba 4-5 ööpäeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Sagedamini haigestutakse lapseeas. Haigusele spetsiifilist ravi ei ole, ravitakse komplikatsioone.
Kui lapsevanemal tekib kahtlus, et laps on nakatunud leetritesse, ei tohiks temaga vastuvõtule minna, vaid perearst tuleb koju kutsuda.
