Tippjuhtide Monika Salu ja Erkki Aaviku eestvedamisel loodud Eduka Elukorralduse Edendajate Ühenduse 2008. aastal ilmunud õpik reklaamib end kui Eesti esimene kaasaegne kodumajandamise ökonoomika käsiraamat, kust saab kasulikke nippe oskuslikuks ja säästlikuks majandamiseks.
Kunagine Tallinna abilinnapea ning Eesti Loto endine juht Monika Salu jagab koos suurärimehe, Weroli eksjuhi Erki Aavikuga koostatud raamatus näpunäiteid, kuidas säästlikult elada ning lihtsa vaevaga seljatada majanduslik kitsikus. Samas leidub käsiraamatus hulk teisigi vajalikke õpetusi, kuidas elus mitte hätta jääda.
Piim säilib kauem, kui see soodaga läbi keeta
Nii näiteks saavad võhikud teada, et viinerite lõhkikeetmise vältimiseks tuleb need eelnevalt kahvliga läbi torgata, kalapuljong saab suurepärase maitse, kui sinna lisada kondine kiisk ning suurtes kogustes varutud lehmapiim säilib kauem, kui see suhkru või soodaga läbi keeta. Tervelt kolm lehekülge säästuraamatust on võtnud aga üksikasjalik kirjeldus sellest, kuidas röstida ja marineerida silmusid.
„Hakkame elama“ mainib ära, et maailmas on juustusorte täpselt must miljon ning et juust säilib pikka aega, kui see pakendada soolas immutatud puhtasse puuvillasse riidesse. Ka annab tark raamat teada, et piimatooteid saab edukalt tarvitada ka siis, kui „parim enne“ kuupäev on möödas, juhul kui välimus ja maitse seda kannatab.
Kaks nädalat vana keefir mõjub seedimisele hästi
Keefir sobib tarvitamiseks lausa mitu nädalat pärast „parim enne“ kuupäeva, kusjuures see on sellisena seedimisele isegi kasulikum! Kui mõni piimatoode on aga lausa hallitanud või haiseb (mõeldud pole hallitusjuustu), siis oleks targem see tarvitamata jätta.
Söögieelarve peatükis jagab äritippude koostatud õpik näpunäiteid, kuidas kindlustada end kitsamateks olukordadeks. Kui rahakotis on rohkem raha, siis võiks varuda majapidamisse makarone ja jahu, külmutatud juurvilju, leemekuubikuid, konservube, tomatipüreed. Vanad juustunukid tuleb aga peeneks riivida ja panna sügavkülma, kus nad ootavad oma aega, kirjutab tippjuhtide kirjutatud kokkuhoiuõpik.
Tõeliste säästjate tarbeks on olemas õpetus eluks ilma külmikuta. Samuti paneb raamat südamele, et kui vaatad telekast üksnes uudiseid, pole mõtet endale soetada uhket suure ekraaniga pilli. Ka on täiesti tarbetud muud elektrividinad, näiteks lokitangid - sama asja ajavad ära paberist tehtud lokirullid.
Ja veel – vett annab kokku hoida nõuka-ajast teada nipiga – nimelt tuleb kempsu loputuskasti panna kas telliskivi või liivaga täidetud plastpudel.
Naine kandku üksnes seda, mis talle sobib ning iga naise garderoobis on vältimatu asi soe talvemantel, aga vaja läheb ka töölkäimisriideid ning tänavarõivastust, kodu- ja spordiriideid. Kes veel ei teadnud, sellele õpetab „Hakkame elama“, et seelikut saab kasutada nii tööl, koosviibimisel, poeretkel kui jalutuskäigul – pole muud vaeva, kui täiendada seda vestide, pulloveride, sviitrite ning jakkidega.
Paksud kandku püksseelikut!
Sportlike sündmuste puhuks on sobivad (sport)püksid, kuid need istuvad hästi saledamatele naistele. Vähem saledad võiksid edukalt kanda püksseelikut koos sportliku pulloveriga või tuulepluusiga. Ning kui poeriided meeltmööda pole, siis annab säästuõpik põhilõiked nii kloššseeliku- kui pluusi lõike konstrueerimiseks.
Poes umbes 300 krooni maksvast rohkete grammatikavigadega raamatust saab teada veel hulga tarkuseterasid - näiteks seda, et heledad koerakarvad paistavad heledalt põrandalt välja vähem kui tumedalt ning kui kingad ei ole ilma ja teekonnaga kooskõlas, on targem jätkata paljajalu.
