35 poolthäälega vastu võetud otsuse kohaselt tuleb Tallinnasse kaheksa linnaosa asemele kümme piirkonda ja linnaosavalitsustest kujundatakse piirkondlikud ametid.

Eelnõu algatanud volikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et haldusreform peab tõhustama linnavõimu toimimist elanike teenindamisel, säästma valitsemiskulusid ja tugevdama asumipõhist identsust.

"Meie linnas on mitukümmend asumit, kuid neist mitme ajaloolised nimed kipuvad ununema. Linnaelanik määratleb end pigem Kalamaja või Pelgulinna kui Põhja-Tallinna asukana. Samuti on veider lugeda Mõigut Kesklinna osaks. Haldusreformiga tahame asumeid rohkem teadvustada ja elustada ning muuta nii oma linna inimkesksemaks ja kodusemaks," selgitas Vitsut.

Tema sõnul seab reform samuti sihiks piirkondliku võimu depolitiseerimise, kui piirkondlikke ameteid hakkavad juhtima ametnikud. Seegi teenib Vitsuti hinnangul säästmise ja selguse eesmärki.

Muudatused, mille poolt hääletas 63 linnavolikogu liikmest 35, on kavas teostada 1. juuliks.

Eelnõu näeb ette, et kaheksa piirkonda moodustatakse praeguste linnaosade baasil. Neile lisanduvad eraldi osakonnad Kadrioru ja Ülemiste piirkonna teenindamiseks.

Koos linnaosade valitsustega kaovad ära ka valimistulemuste põhjal moodustatud halduskogud. Nende asemele tekivad piirkondlikud nõukojad, mille liikmed nimetab linnavolikogu.

Volikogu istungil ei läinud läbi ükski opositsiooni ettepanek päevakorrapunktide väljaarvamiseks, küll aga volikogu esimehe idee lükata edasi umbusaldusavalduse hääletamine tema vastu ning tuua esimeseks Tallinna linnaosasid ja ühinemist puudutavad eelnõud.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena