Kunstnikud mures kunstitundide kärpe pärast

Kunstnikud on mures uue gümnaasiumiseadusega kaasneva kohustustlike kunstiõpetusetundide vähendamise pärast, mis ei võimaldaks noorel õpetajal saada piisavat koormust ühest koolist ja kahaneb võimalus, et kõrgkoolitatud spetsialist asuks tööle mõnda väiksemasse keskusesse.

Kunstiõpetus Eesti üldhariduskoolis on marginaalses seisus ning senini on räägitud pigem kunstiõpetuse tundide arvu suurendamise vajalikkusest. Uue haridusreformi kavandajad on ette näinud kunstiõpetuse tundide koomaletõmbamist gümnaasiumi astmes määrani kaks ainekursust kolme aasta peale. Projektis puuduvad kohustuslikud ja mittekohustuslikud valikkursused, teatasid oma ühisavalduses Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstimuuseum.

"Kunstiharidus aitab õpilastel ära tunda, mis on isiklik, iseloomulik ja isegi unikaalne neis endis ja nende töös, aitab neil teadlikuks saada oma individuaalsusest. Kunst on personaalse vaatenurga looja nüüdismaailmas. Kunstihariduse genereeritud loovuse rakendamine annab paremaid tulemusi ka ülejäänud eluvaldkondades.

Seega on kunstihariduse resultaadid palju laiemad sellest, kuidas luua kunsti ja vaadelda neid objekte, mis kunstimuuseume ja galeriisid asustavad. Kuigi ka eelpool nimetatut ei saa alahinnata," seisab avalduses.