Aaviksoo: kärped tähendaksid ajateenistuse lõppu

Kaitseminister Jaak Aaviksoo hinnangul tähendaks kaitsekulude vähen­damine 1,5%-ni SKT-st kutse­alustele vabadust.

Aaviksoo esitles eile Kadriorus toimunud riigikaitse nõukogu koosolekul stsenaariume, mis juhtuks Eesti kaitsevõimega siis, kui kahandada kaitsekulude osakaalu SKT-st. „See tähendaks kahekordset kärbet, sest SKT langedes kaitsekulud kukuvad ju niikuinii," ütles Aaviksoo pärast nõukogu koosolekut, kirjutab Eesti Päevaleht.

Rahandusministeeriumi ettepanekutes on esitatud võimalused kahandada kaitsekulude osakaal SKT-st näiteks 1,1%-ni, alternatiivina käiakse välja 1,75% SKT-st.

Riigikaitse nõukogule esitas Aaviksoo visiooni, mis juhtub siis, kui kulud kärpida 1,75, 1,5 või 1,1 protsendini.

Esimene variant on kõige leebem, ent sellegipoolest tähendaks see Aaviksoo sõnul tõenäoliselt nii ajateenistuse kui ka välismissioonide mahu vähendamist. „Ma ei taha öelda, et kaitsekulud on selline püha lehm, mida ei tohiks puutuda, aga seda ei saa ka käsitleda põhjatu rahalaekana." Kui aga praegu kaitsekulude osakaalu vähendada, tuleks tema sõnul kokku leppida ka selles, kuidas seda hiljem kompenseerida.

Kaitsekulude kärbe 1,5%-ni SKT-st tähendaks kaitsevaldkonna eelarve vähenemist umbes 800 miljoni krooni võrra. „Sisuliselt toob see kaasa olulise osa kaitseväest koondamise, aga ka meie missioonipanustamise ülevaatamise," rääkis Aaviksoo. „Me peaksime kindlasti üle vaatama kõik oma rahvusvahelised lubadused ja löögi alla satuks radarite ühishange Soomega," jätkas minister. Vähe sellest, selline eelarvekärbe tähendaks, et tänavu juulis ja oktoobris ajateenistust alustama pidavad enam kui 2000 noormeest ei peaks tegelikult ajateenistusse ilmuma. „See tähendaks nii ajateenistuse kui ka reservõppekogunemiste ärajäämist."

Rahandusministeeriumi pakutavat võimalust kahandada kaitsekulutuste maht 1,1%-ni SKT-st nimetas kaitseminister aga rahandusminister Ivari Padari poliitiliseks avantürismiks ja provokatsiooniks. „See oleks destruktiivne samm ja tähendaks viivitamatult kogu kaitseväe koondamist." Kurioossel kombel nendib ka rahandusministeerium ise oma ettepaneku kõrval, et selline kärbe tähendaks täielikku fiaskot, sest allesjääv summa oleks väiksem kui 2009. aasta eelarves kaitseministeeriumile ette nähtud tegevuskulud.

Kaitseminister on enda sõnul täiesti valmis vähendama oma valdkonna eelarvet solidaarselt kõigi teiste ministeeriumidega. „Kaheksaprotsendilise kärpe oleme võimelised esitama, kuigi ka see tähendab kas palgata puhkuseid või palkade langetamist umbkaudu 15%. Lisaks kaasnevad kohati väga piinlikud läbirääkimised juba kokkulepitud maksetähtaegade nihutamiseks."

Ka president Toomas Hendrik Ilves tunnistas eile, et riigikaitsekulusid ei saa kärpida lõputult, sest teatud piire ületades muutuksid seni arendatud kontseptsioonid ja plaanid mõttetuks. „Poliitikute ülesanne ja vastutus on siin leida optimaalne tasakaal," teatas Ilves, kuid lisas, et kindlasti tuleb ka riigikaitsel näidata kärpimisel solidaarsust teiste valdkondadega.

Ehkki alles eelmise aasta lõpus valmis kaitseministeeriumis kümne aasta arengukava, mis nägi ette mitme suure investeeringu tegemist, satub arengukava täitmine tõsise löögi alla.

Halvemal juhul tuleb kogu arengukava ümber teha. Järgmise nelja aasta tegevuskava pole küll veel ametlikult vastu võetud, ent selle prioriteedid on praeguseks siiski paigas. Nende järgi kavatseb kaitseministeerium hankida näiteks kaks keskmaaradarit, suurendada kaitseväe personali 500 inimese võrra, soetada lühi- ja keskmaa õhutõrjeprogrammi ja luua rahuaegse kiirreageerimisvõime.

Tegevuskava prioriteetide hulka kuulub endiselt ka kaitseväe osalemine nii Afganistanis, NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus, Euroopa Liidu lahingugrupi rotatsioonis kui ka teistel riigivälistel operatsioonidel.

2011. aastaks peab olema lõpetatud Ämari lennujaama renoveerimine. Ühtlasi plaanitakse alustada ka Jägala linnaku ehitamist ja mitut muud investeeringut.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines