Mihkelson: Savisaar jätku välispoliitika rahule
“Riigikogu valimiskampaania on täies hoos. Vähemalt selline mulje jääb Keskerakonna esimehe aktiivsusest ning paremerakondade vastasest paljasõnalisest laimukampaaniast. Näib, et Tallinna linnapeale on Eesti rahvuslikud huvid teisejärgulised,” kirjutab Mihkelson oma blogis.
Mihkelsonile tundub üllatav, et Keskerakond on nii aktiivselt asunud Eesti pikaajalisi välispoliitilisi hoiakuid ründama. “Üllatuslikult seepärast, et Keskerakond on ise olnud osaline meie välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel,” nendib IRLi poliitik.
“Oma konkurente labaselt Ühendriikide satraapideks nimetades unustab linnapea näiteks kasvõi sellise “pisiasja”, et just Keskerakond oli see, kes 2003. aasta jaanuaris otsustas viia Eesti väed Iraaki. Keskerakond oli näiteks samuti toetavalt nende otsuste juures, kui riigikogu kiitis heaks preambula lisamise Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisseadusesse. Ja nii edasi. Näiteid võib tuua ridamisi,” jätkab Mihkelson.
“Savisaar on mõistagi teadlikult provokatiivne. Meri näib ju põlvini olevat ja mis oleks parem, kui pidev meediaruumi täitmine. Ükskõik siis millega: no pasaranist ja mädanud kartulitest kuni Eesti rahvuslike huvide mahategemiseni,” arvab riigikogulane.
“Ometi on see tõsises vastuolus suuresõnaliselt väljakäidud “ajaloolise murranguga” Eesti sisepoliitikas. Et nüüd olla valged jõud purustatud ja vankumatu liit sotsidega paneb Eestis lõpuks ometi piimajõed voolama ja pudrumäed tõusma,” juhib Mihkelson tähelepanu.
“Ideede ja arvamuste konkurents on ühe demokraatliku ja avatud riigi tunnus. See kehtib kõigi poliitikavaldkondade kohta, ka välispoliitika osas. Samas on pehmelt öeldes ohtlik tõmmata väikeriigi pikaajalised välispoliitilised huvid valimisvõitluse keerisesse. Seda peaks ajaloolasest linnapea ikka teadma,” on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees seisukohal.
“Täna on vaja töötada eeskätt selle nimel, et töökohtade vähenemist peatada ning majanduskasvu esimesi ilminguid julgemalt toetada. Seejuures on ka poliitilise konsensuse kaudu teostatav välispoliitika majanduskriisist väljumisel väga oluliseks hoovaks,” sõnab Mihkelson lõpetuseks.
