Ausamba avamisel osalesid teiste hulgas ka Harju maavanem Orm Valtson ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Oma kõnes tuletas Edgar Savisaar kohalviibijatele meelde, et just siin, Tallinnas Johan Pitka poolt organiseeritud Omakaitse tagas korra pealinnas ja andis võimaluse hilisemaks Kaitseliidu sünniks. “1918 aasta sügiseks oli Johan Pitka ja polkovnik Põdderi algatatud põrandaalune kaitseorganisatsioon oma juured ajanud kõigisse maakondadesse. Oleme talle tänu võlgu linlaste toitlustamise korraldamise eest, kuritegevuse ja marodöörluse ohjeldamise eest. Just siit, Tallinnast alustas teed rindele Kaitseliidu patrulli poolt Koplist leitud ja kiiresti korda seatud Eesti soomusrong nr. 1, mis aitas pidurdada vaenlase pealetungi Põhja-Eestis,” ütles linnapea. Savisaar avaldas seisukohta, et Johan Pitka loodud armeeüksustel oli otsustav roll vabadussõja võitmisel.

Savisaare sõnul on tänasel admiral Johan Pitka mälestusmärgi avamisel kaks võrdselt olulist aspekti. “Esiteks tasume auvõla Eesti mereväe, Kaitseliidu ja Vabadussõja soomusrongide diviisi looja ees. Teiseks tahan rõhutada, et Johan Pitka oli legend juba oma eluajal. Nagu legendaarsed inimesed tavaliselt, oli ka admiral Pitka vastuoluline isiksus. Läinud erru, oli ta avalikkuse tähelepanu keskmes kui Vabaduse platsil Peeter Suure kuju mahavõtmise eestvedaja, tema väljaastumised korruptsiooninähtude vastu olid tolleaegse ajakirjanduse pikaaegne teema. Aatekindlus ja kompromissitus aga ei andnud aga admiralile võimalust oma kogemuste täielikuks rakendamiseks kaasaegses Eestis,” ütles Savisaar.

Savisaar nimetas kontradmiral Pitkat Eesti rahva jaoks vabadusvõitleja ideaalkujuks, kes ka teise maailmasõja ajal koondas veel kord enda ümber rahva parimaid poegi. “Ta jäi puhkama kodukamarale, mille vabadus oli talle ülim ideaal. Ma loodan südamest, et suurimaks tänuks kontradmiral Johan Pitka monumendi loomise algatajaile ja selle teostajaile on teadmine, et admirali elutööst õpivad uued põlvkonnad — meie pojad ja tütred, kelle hoida on Eesti vabadus 21. sajandil,” ütles linnapea monumendi avamisel.

Osaühingus ARS Monumentaal valminud monumendi kavandi autor on skulptor Tõnu Maarandi.

Monumendi püstitamist on finantseeritud põhiliselt rahvaannetustest. Tallinna linnavalitsus on ausamba rajamist toetanud 230 tuhande krooniga.

Möödunud suvel avati Johan Pitkale pühendatud mälestusmärk ka Kosel.

Johan Pitka sündis 1872. aastal Võhmuta vallas. 1889. aastal alanud meremeheelu jätkus kuus aastat hiljem, pärast õppimist Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis, juba kaugsõidukaptenina. 1917.aastal moodustas Pitka Tallinnas Omakaitse, mis sai tulevase Kaitseliidu eelkäijaks. Samal aastal organiseeris ta eesti sõdurite koondamist kodumaale võitluseks vabadussõjas. Pitka organiseeris ka soomusrongide ja soomusautode ehitamist ning pani aluse merejõududele, mille esimeseks juhatajaks ta määrati. 1919. aastal anti Pitkale kontradmirali auaste. Johan Pitkat on autasustatud I liigi 1. järgu vabadusristiga.