Kalev Katus: sisserännet ei tohi leevendada

Rahvastikuteadlase Kalev Katuse hinnagul võib Eesti elanike perekonnaliikmete sisserännu piirarvu alt välja viimine tähendada ohtlikke arenguid.

Katuse sõnul ei pruugi see tähendada ainult endiselt Eesti rändetagamaalt siia elama asujate suurt hulka, vaid uusi võimalusi kuritegelikele ringkondadele, mille üle Euroopas tõsiselt pead murtakse.

“Näiteks võib mõne maffiaketi sissesmugeldatud 20 liiget Eesti ühiskonda palju negatiivsemalt mõjutada, kui suuremaarvuline tavapärane sisseränne,” ütles Katus kolmapäeval BNS-ile.

Katuse sõnul teeb teada murelikuks, et valitsus tegi otsuse välismaalaste seaduse muutmiseks eelnevalt olukorda põhjalikult analüüsimata ja kõikvõimalikke arenguid läbi vaatamata.

“See on väga keerukas valdkond, mille osas ei tohi kergekäeliselt paari kohtulahendi puhul otsuseid langetada,” tähendas teadlane.

Ta tõi näiteks hiinlaste sisseimbumise Euroopa riikidesse, mis on toimunud hoopis teiste skeemide järgi kui türklaste või jugoslaavlaste tulek ning milleks Euroopa valitsused polnud valmis.

1990. aastate keskpaiga prognoos näitas Katuse sõnul, et Venemaal ja teistel endise Nõukogude Liidu aladel võib Eestis elavatel isikutel olla 1,2-1,5 miljonit lähisugulast.

Katus tunnistas, et niivõrd suur kahvel antud hinnagus on tingitud päritolustatistika puudulikusest nõukogude ajal. Samas on tema sõnul fakt, et valitsev oli vallaliste sisseränne pererände asemel.

“Oletagem, et siin said kokku ning abiellusid ukraina noormees ja vene neiu. Kuna pered olid sel ajal suurema väljarändega aladel suuremad, siis koos nende õdede-vendade ja vanematega võib neil sealpool piiri elada kümmekond lähisugulast,” rääkis Katus.

Palju Eestisse võiks seadusemuudatuse tõttu sisseränne suureneda, ei soovinud Katus arvuliselt prognoosida, kuna see sõltub paljudest teguritest, sealhulgas ka Eesti majanduslikust arengust.

Välismaalaste muudatuse seaduse algatas valitsus, kuna tulenevalt riigikohtu lahenditest ei saa pelgalt sisserände piirarvu täitumisega põhjendada keeldumist elamisloa andmisest välismaalasele, kel on Eestis pere.

Seadus annab võimaluse saada elamisluba ilma sisserände piiriarvu alla kuulumata Eesti elanike abikaasadele, lastele, vanematele või vanavanematele ning eestkostetavatele. Elamisloa saamise tingimuseks on, et sisserändaja asub elama nimetatud Eesti elaniku juurde.

Siseminister Ain Seppik ütles teisipäeval ajakirjanikele, et perekondade taasühinemisele suunatud seadusemuudatus tuleneb nii Euroopa Liidu nõuetest kui ka Eesti poolt allkirjastatud lepingutest.

Ta ei osanud prognoosida, kui palju inimesi kasutab seadusemuudatusega saadavat õigust Eestisse tulla.

Küll kinnitas ta, et seadus näeb ette vahendid, kuidas tõkestada näiteks fiktiivsed abielud või teised ebaseadusliku sisserände võimalused.

Valitsus kehtestas veebruaris selle aasta sisserände piirarvuks 665 inimest. Vastavalt välismaalaste seadusele ei tohi aastas Eestisse sisserändavate inimeste piirarv ületada 0,05 protsenti Eesti elanikkonnast.