"Vabariigi kodanikud": islami pealetung teeb murelikuks

ETV saates "Vabariigi kodanikud" oli täna teemaks islamismi pealetung ning Lääne kultuuriruumi toimetulek selle nähtusega.

Stuudios olid õigusteadlane Lauri Mälksoo, kaitseminister Jaak Aaviksoo, suursaadik Mart Helme ja ajakirjanik Andrei Hvostov.

Palju räägiti saates üheksa aastat tagasi 11. septembril sooritatud terrorirünnakust Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele New Yorgis ning sellele järgnenud operatsioonidest Afganistanis ja Iraagis.

Mart Helme nentis, et "Afganistanis ei peeta rüütliturniiri" ehk Lääne sõjavägedel, kes on end sidunud humanistlike põhimõtetega on keeruline vastane islamiäärmuslaste näol, kelle jaoks sobivad kõik vahendid. Samuti tõi Helme võrdluseks Vietnami sõja, kus tegelikult ei kaotatud sõda mitte sealsetele kommunistidele, vaid kodumaisele avalikule arvamusele.

Samas tunnistas Helme, et sõjategevuse viimine vastase territooriumile on äraproovitud meetod ning Afganistani ja Iraagi operatsioonide tõttu on tõenäoliselt USAs ja teistes lääneriikides aset leidnud vähem terroriakte, sest islamiäärmuslaste põhienergia kulub tegevusele Iraagis ja Afganistanis.

Kirjanik Andrei Hvostov omakorda rääkis laiemalt islami pealetungist ning sõnas, et ta on tõsiselt hirmul, et islamiusuliste massilise sisserände korral võib ka praegusi Eestimaa elanikke tulevikus tabada sama saatus, mis tabas näiteks 1930. aastate Kesk-Euroopas juute.

Hvostov arvas, et kui ta on kunagi 70-80aastane, siis need 20-30aastased immigrandid, kes teda ümbritsevad, võivad temaga käituda just sel moel, nagu käitusid natsid omal ajal Kesk-Euroopa juutidega.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo nii pessimistlikult meelestatud ei olnud ning rõhutas, et kuigi islamiterrorism on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda, on siiski vara rääkida mingist Lääne ühiskonna kokkukukkumisest. Oluline põhimõte islamiäärmuslusega võitlemisel on Aaviksoo arvates ka see, et sallimatust ei tohi sallida ning see on piir, mida tolerantsust väärtustav läänemaailm peaks teadvustama.

Lauri Mälksoo keskendus oma jutus peamiselt rahvusvahelise õiguse teemadele ning analüüsis näiteks Iraagi operatsiooni õigustatusega seotud probleeme.