Venemaa saadik hoiatas Eestit (täiend)

Eesti ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga ei tähenda Eesti-Venemaa suhetes olevate probleemide automaatset lahenemist, hoiatas Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov.

Enne liitumist peaks Eesti tema hinnangul leidma lahendi mitmes Venemaa jaoks põhimõttelises küsimuses.

Saadik tuletas usutluses ajalehele Molodjož Estonii meelde, et sellest kõneldi hiljuti ka Tallinnas Venemaa asevälisministri Vladimir Tšižovi visiidi ajal peetud poliitilistel konsultatsioonidel.

“Kui aga keegi arvab, justkui võimaldaks ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga kõigi Vene-Eesti suhete probleemide automaatset lahendamist, siis on selline eeldus ekslik,” ütles ta. “See oleks vaid vanade jõudiplomaatia kontseptsioonide peegeldus, kus arvatakse, et kui Moskva ei võta Tallinna tõsiselt, siis tuleb tal Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi alliansi ühtse seisukohaga kindlasti arvestada. Siit ka jutud EL-i ja NATO “nõudmistest”, “ultimaatumitest” ja “sanktsioonidest” Venemaa suhtes, mis kohe kuidagi ei sobi tänapäeva rahvusvaheliste suhete keelde.”.

Provalov ütles ka, et president Vladimir Putini ajal on Venemaa välispoliitika üheks olulisemaks suunaks kujunenud välisriikides elavate kaasmaalaste toetamine, nende õiguste ja huvide kaitse.

“See kurss pole mitte konjunktuurne aktsioon, vaid Venemaa pikaajaline poliitiline joon,” ütles ta usutluses ajalehele Molodjož Estonii. “Riigivõimuorganite tegevuse koordineerimine kaasmaalaste toetamisel on tehtud välisministeeriumi ülesandeks.”

Ta tõi näiteks, et välisministeeriumi alluvusse on viidud vastav keskus koos kõigi tema esindustega välisriikides ning ministeeriumis on loodud kaasmaalaste küsimusi kureeriv valitsus.

Suursaadik toonitas seejuures, et Vene-Eesti suhete kujundamise orientiirid Vene välispoliitikas pole muutunud — selleks on heanaaberlikkus ja vastastikku kasulik koostöö, kus arvestatakse riikide põhishuvidega.

“Rõhutan veel kord, et me ei sekku mitte mingil juhul Eesti siseasjadesse, ei püüa mingit survet avaldada, nagu seda püütakse mõnikord näidata,” ütles ta. “Me tugineme eeskätt rahvusvaheliste organisatsioonide — Euroopa Nõukogu, Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni, ÜRO arvamusele.”

Provalovi sõnul pole Eestil mõtet eitada või maha vaikida märkusi, mida Eesti võimudele on korduvalt tehtud naturalisatsiooni aegluse, kodakondsuseta isikute suure hulga, rahvusvähemuste õiguse teemal kasutada emakeelt kompaktsel asustusalal, venekeelse hariduse säilitamise ja teistel teemadel.

“Nende soovituste kiire ja järjekindel täitmine on meie ühistes huvides,” lisas ta. “See avaks tee suurte poliitiliste küsimuste lahendamisele, millest on huvitatud nii Eesti kui ka Vene pool.”