Naaber lärmab? Tõsta ta korterist välja!

Mida teha, kui naaber lärmab, laamendab ja teid vaikusele manitsemise eest pikalt saadab? Võib üritada hea sõnaga, võib proovida politseiga. Ent pidurdamatute püsilärmajatega võib ajada ka äärmuslikumat rida: lasta kohtul nad välja tõsta ja korter sundvõõrandada.

Lärmi klaarimist tuleks alustada sõbralikust ja tsiviliseeritud noomitusest. Kui sellest ei piisa, võib appi paluda politsei. Helistage hädaabi numbril 110 — ja politsei saadab korrarikkujat korrale kutsuma patrulli, selgitab Tallinna politseiprefektuuri pressiesindaja Timo Tarve.

Toimub vestlus, kus soovitatakse rahurikkujal mitte lärmata või näiteks muusika vaiksemaks keerata. „Edasine sõltub juba korrarikkujast,” märgib Tarve. „Kui ta soovitusele ei allu, võivad mängu tulla hoiatused ja trahvid. Agressiivsema meelestatuse puhul ka politseiosakonda sõit.” Politsei saab korrarikkujat Tallinnas karistada kuni 6000-kroonise trahviga või arestiga.

Kui kodanikel on pidev mure kärarikka naabrusega, siis tasub sellest teavitada kodukoha konstaablit. Samas aga võib temagi seaduse kohaselt probleemile pakkuda pigem ajutist leevendust.

Kõige kindlam viis rahu taastamise teel on lasta püsiva käratseja korter sundvõõrandada. Eesti korteriühistute liidu jurist Paul Puustusmaa selgitab, et kui korteriomanikud ei pea inimese ühistusse kuulumist enam võimalikuks, kui rahurikkuja häirib oma tegevusega teiste korteriomandite kasutamist, võivad inimesed nõuda tema korteriomandi võõrandamist. Puustusmaa toonitab, et võõrandamiskohustuse saavad algatada nii korteriomanikud kui ka ühistu.

Küll on aga oluline, et pidevale korrarikkujale antakse kõigepealt võimalus endal korter võõrandada, kui sellekohane otsus on ühistu üldkoosolekul vastu võetud. Alles seejärel saab vastava nõudega kohtusse pöörduda.

Äärmuslikul meetodil ei puudu oma varjuküljed. Vaikse naabruse nimel ette võetud ristiretk võib kujuneda pikaks ja kulukaks. Näiteks aeg, mida enne kohtusse pöördumist peaks inimesele andma korteri võõrandamiseks, peaks Tallinna piirkonnas olema kuni pool aastat.

Ühtlasi, märgib Puustusmaa, ei ole saladuseks, et kõik seadusemõistmisega kaasnev on üsna kallis lõbu. Nn. tasuta õigusabi antud asjades ei ole rakendatav ning ilma juristita on tavalisel inimesel keeruline hakkama saada nõude esitamisega kohtusse. Samuti, ka kohtuvõidu korral ei ole absoluutselt garantiid, et kulud tagasi saadaks.

Lisatakistuseks on aeglaselt jahvatavad kohtuveskid. Heal juhul võib saada kohtulahendi 4-5 kuu pärast. Arvestades aga edasikaebamise võimalusi kõrgema astme kohtusse, võib kogu võõrandamisprotsess kujuneda rohkem kui mitme aasta pikkuseks ettevõtmiseks.

Ent nagu ikka on valida õudse lõpu ja lõputu õuduse vahel. Tülikad naabrid pole erandiks.

Politsei pressiesindaja sõnul tuleb Tallinnas naabrite lärmiga seotud väljakutseid päeva peale kümmekond, pühade ajal aga rohkem.