Chäthryn-Zizell peab jääma?

Inimestele peab jääma õigus panna oma lastele tavapärasest erinevaid nimesid, olgu need nii lollid kui tahes, leiab Sven Kivisildnik.

“Olen kuulnud hulga argumente tavapärasest erinevate nimede vastu. Kõige õilsamana kõlab jutt, et lolli nimega lapsi hakatakse koolis kiusama. Kui koolisüsteem on selline, kus massist erinevaid lapsi terroriseeritakse, siis tuleb koolides kord majja lüüa, saata märulipolitsei peale kui muu ei aita,” kirjutab Kivisildnik SL Õhtulehes.

Kirjanik küsib, miks katkiste pükste, kärnase tagumiku või poliitikust vanaema pärast võivad lapsed teisi omasuguseid jalaga taguda, aga nime pärast ei tohi! “Meid õpetatakse armastama multikultuuri, neegrit, juuti ja pederasti, aga imeliku nimega eestlased tuleb ära keelata. Mille poolest on neegri nimega eestlane somaallasest halvem?” küsib ta.

“Nahavärvi erinevus tavapärasest on poliitiliselt korrektne, aga teistsugune nimi on kuradist. Vastik, väiklane ja perversne lähenemine. Jälle üks näide sellest, et keeldude ja käskudega arvatakse saavat olukorda parandada. Viina ei tohi öösel müüa, nime ei tohi panna, ausammast ei tohi panna. Ausambaloo järel tehti vähemalt ministritest ajalookomisjon, tehku aseministritest nimekomisjon siis ka ometigi.”

Kivisildnik möönab, et osa nimesid on tõesti lollid. “Aga osa inimesi on ikka tõesti teistest lollimad. On ikka haruldasi oinapäid ja kanaajusid. Vaimsete võimeteta tüübid võivad valida, osta teleturust kuueteisttuhandese vaibapuhastaja, mis ei tööta — aga oma vaimunõtruse geenide pärijale tobedat nime ei tohi panna! Võib, ja minu meelest peabki panema.”

Lollid nimed on väga kasulikud puht majanduslikust seisukohast, väidab kirjanik. “Reformierakonna poliitikud ja valijad, pange nüüd hoolega tähele! Milleks raisata aega, raha ja töötunde töövestlustele ja sisseastumiseksamitele? Paljud juhmid saab kohe ilma pikemalt mõtlemata nime järgi välja sorteerida. Milleks pidada firmas peaspetsialisti palgaga troppi, kes peaks personali haldama, kui juba nime järgi on selge, kellega tegemist.”

Kirjanik osutab, et vene ajal ei lastud suva nime panna ja oli raske vahet teha, kes on kes. “Nüüd, kus nimevabadus võimaldas lolle kiirmenetluse korras identifitseerida, hakkame üleöö iseennast ja teisi petma. Milleks?”

On väike võimalus, et lolli koduse kasvatuse ja vaimse peetuse geeniga laps kasvab ikkagi terveks ja arukaks inimeseks, märgib Kivisildnik. “Nime muutmine maksab 600 krooni, selle summa teenimine peaks normaalsele inimese jõukohane olema — ja mingit muud seadust, kui võimalus oma nime muuta, pole meil vaja.”