DELFI FOTOD ja VIDEO: Ekrelased kutsusid inimesed Toompeale pagulaste vastu meelt avaldama
Kella 18 ajal oli juba sadakond inimest kogunenud Toompeale, kaasas erinevad loosungid ja ühel piketeerijal oli näha seljas ka fooliumvesti. Hiljem tuli veel umbes samapalju inimesi juurde.
Siin-seal oli näiteks märgata loosungeid sõnadega "Iga roju oma koju", "Eesti pole selleks valmis", "stop euro-kalifaadile", "ei ühkti kährikut mägra majja" jne. Lisaks võis märgata ka äärmiselt vandenõulikke sõnumeid ja ka islamivastaseid kirjutisi.
Lisaks EKRE saadikutele oli tuntud nägudest kohal veel ka Kristiina Ojuland, kes saabus piketile ratastoolis.
„Rõivase valitsusel ei ole lihtsalt vajalikku usalduskrediiti, ta on varemgi tegelenud avalikkusele valetamisega, meenutame praeguse maksutüli valguses, et vaid päev enne valimisi kinnitas peaminister, et käibemaksu erisust ei kavatseta muuta,“ ütles Helme.
Meeleavaldus massimmigratsiooni vastu algas kolmapäeval Toompea lossi ees kell 18.00, sõna võtsid Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Anti Poolamets, Malle Pärn, Imre Mürk, Silver Kuusik, Georg Kirsberg ja mitmed teised.
Valitsus kujundas eile oma seisukoha Euroopa rände tegevuskava kohta ning on leiab, et Eesti on valmis vabatahtlikult vastu võtma piiratud arvu põgenikke, mis vastab Eesti rahvastiku ja majanduse osakaalule Euroopa Liidust.
Valitsuse liikmed olid seisukohal, et Eesti ei saa jääda Vahemere rändekriisi pealtvaatajaks, vaid ka meil tuleb anda oma vabatahtlik panus kriisi tagajärgede leevendamiseks ning rändesurve all olevate riikide abistamiseks.
Valitsus on jätkuvalt positsioonil, et Eesti ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni pakutud kohustuslike kvootidega.
Valitsus peab jätkuvalt oluliseks rändesurve all olevate liikmesriikide abistamist ka kohapeal ning probleemide tekkepõhjustega tegelemist, näiteks Frontexi operatsioonide näol.
Pagulaste majutamise, toitlustamise ja kohanemise ning lõimumise teenuste kulud on võimalik suures osas katta Euroopa Liidu vahenditest, Euroopa Komisjon eraldab liikmesriigile iga pagulase kohta ühekordse toetuse 6000 eurot ning samuti on võimalik kasutada Eestile juba eraldatud välisvahendeid. Eesti riigi kanda jäävad kulud on veel täpsustamisel.
