DELFI FOTOD | Kadriorus nörritab majaelanikke ebaseaduslik hallitust põhjustav juurdeehitis
Kadriorus on miljööväärtuslikul alal asuvale 19. sajandil ehitatud puitehitisele aastate jooksul tekkinud juurdeehitis, mille ehitamiseks pole saadud ühtki luba. Juurdeehitis on jäänud aga pooleli ja see on muutunud hallituse kasvulavaks.
Tallinnas aadressil Narva maantee 100 asuvas hoones on kuus korterit, neist 1, 3 ja 6 kuuluvad aktsiaseltsile 1Home Group, kes ostis korterid 2015. aasta lõpus. Sel ajal oli kahtlane juurdeehitis juba püsti, kuid selle kergitasid just ettevõttele kuuluvate korterite endised omanikud. Seepärast peavad teiste korterite omanikud nimelt 1Home Groupi kui õigusjärglast juurdeehitise eest vastutavaks.
Ülejäänud korterite omanikud on aastate jooksul näinud ehitatavat nende hinnangul enam kui saja ruutmeetrist juurdeehitist, mis on kerkinud ilma linnalt ehitusluba ning neilt kooskõlastust küsimata ja ka teiste omanike krundi arvelt. Üks osa lisahoonest on ehitatud korter 4 akna taha. Kuna juurdeehitis on jäänud pooleli ja seda ei köeta, siis on selle tõttu maja algses osas hakanud levima hallitus. Korteriomanike sõnul on see hakanud ohustama ka elamu algseid puidust konstruktsioone.
Peale juurdeehitise on tehtud ka kaasomandis olevatele osadele ümberehitus- ja lammutustöid: katusekorrusel on eemaldatud katuse soojustus, tuuletõke ja siselaed, ilma et seda kõike oleks läbi räägitud teiste korterite omanikega. Alles jäeti vaid katuseplekk, mis on aga auklik ja mille tõttu katus nüüd lekib. Eemaldatud on ka seinte soojustusmaterjal, siseseinad, põranda soojustusmaterjal ja põrandad. Mõni aknaava on aasta läbi lahti, tulgu tuult või rahet.
Linnaplaneerimise amet ajab korteriomanikud segadusse
Olukorrale lahenduse saamiseks pöördusid korteriomanikud märtsis Tallinna linnaplaneerimise ameti poole, kes kolm kuud hiljem, 13. juunil oma vastuse andis. Vastuses öeldi, et ameti spetsialist käis 16. mail kohapeal vaatamas, milliseid töid on tehtud, ja pärast paikvaatlust kutsuti 1Home Groupi juhatuse liige Kristjan Keres ettevõtte esindajana ametisse selgitusi andma. Keres rääkis ametile, et tema pole juhatuse liige olnud kuigi kaua, kuid kinnitas, et hoonet oli ilma ehitusloata laiendatud juba siis, kui ettevõte korterid ostis.
Korteriomanikele jäi aga ameti käitumine segaseks. Esiteks ei tahtnud mais kohal käinud ametnik esialgu öelda, kes ta üldse on, ja pärast hoonega tutvumist andis kokkuvõttes signaali, et on väga tore, et maja on ühest otsast lammutatud ja teisalt poolikult ja ebaseaduslikult juurde ehitatud. Teiseks ei tundunud teistele korteriomanikele Kerese vestlusele kutsumine loogiline vastuste otsimise viis.
Ametil polnud mehe vastustest ka palju abi ja nii küsiti teiste korterite omanikelt, kes ja millal lisahoonet ehitas. See pani korteriomanikke veelgi imestama, sest amet saab korterite eelmisi omanikke andmebaasist kontrollida. Juurdeehitise autoritest rääkides ütles Keres Delfile, et korterite endiste omanike kohta temalt linnaplaneerimise ametis ei küsitud.
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Hallik nentis Delfile, et eelmisi omanikke saab e-kinnistusraamatust vaadata, mistõttu ei ole ametil olnud vaja neid andmeid praegustelt omanikelt küsida. Samas tunnistas ta, et korterite eelmiste omanikega pole amet suhelnud.
Delfiga vestelnud korteriomanik osutas veel, et linnavalitsusel peaks juurdeehitise kohta info olema juba 2011. aastast, mil üks endine üüriline korterit osta tahtis, ehitusluba saada püüdis ja projekteerimistingimusi küsis. Juba siis polnud juurdeehitis kuigi erinev praegusest, kuid ilmselt toona linnaplaneerimise amet vastuolu ei märganud, sest midagi kardinaalset viimase kuue aasta jooksul uusehitise osas juhtunud ei ole.
Linnaplaneerimise ameti vastuseta on aga jäänud vast peamine küsimus – kas, kellele ja millise ettekirjutuse amet esitab? Kas ebaseaduslikult ehitatud majaosa, mida keegi ei kasuta, tuleb lammutada, ja kes seda sel juhul tegema peab?
Elanikud loodavad abi saada kohtust
Sel kevadel pöördusid korteriomanikud juurdeehitise tõttu 1Home Groupi vastu ka kohtusse. Nimelt leiavad korterite 2, 4 ja 5 omanikud, et 1Home Group kui juurdeehitise meisterdanud korterite omanik on hooneosa õigusjärglane ja vastutab ka selle lammutamise eest. Istung toimub ses kohtuasjas kava järgi augustis.
Delfiga rääkinud korteriomanik nentis, et eesmärk on, et juurdeehitis lammutataks, sest see kahjustab algset puitkonstruktsiooni. Tema sõnul on aga 1Home Groupi esindajad korteriomanike koosolekul öelnud, et neile on lagunev maja meelepärane, sest nad tahaksid kogu elamu lammutada.
Ettevõtte juhatuse liige Keres ütles Delfile, et tema ei oska selliseid väiteid kommenteerida ja ta ise tahaks pigem kolm ettevõttele kuuluvat korterit lihtsalt maha müüa. Delfiga vestelnud korteriomanik märkis, et sel juhul sõltuks olukorra paremaks muutumine sellest, kellele korterid müüakse. "Nii võib ka vihma käest räästa alla sattuda," osutas ta.
Kui olukord müügi tulemusel ei paraneks, tuleks murelikel korteriomanikel asja lahendamiseks uuesti kohtusse pöörduda ja otsast peale alustada, sest uue omaniku puhul kohtuasi raugeks. Hoone saatus lükkuks seega ilmselt veelgi edasi.
Praeguse info järgi on 1Home Group korteritele juba leidnud huvilise, kellel on aga hoopis teine huvi. "Uus ostjakandidaat on huvitatud kogu maja ostmisest ja survestab ka meid oma osa neile müüma," sõnas murelik korteriomanik ja rõhutas, et müümisest huvitatud tema ei ole.
