Delfi rikkus head ajakirjandustava
Artikkel räägib sellest, et Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni analüüs leidis, et homovastane kõne tuleb hukka mõista selgemalt, kui seda seni on tehtud. Artikkel toob ära ka näited Eestist ja teiste seas nimetatakse Varro Vooglaidu. Artikli lõpus on ka Varro Vooglaiu kommentaar.
Varro Vooglaid kaebas pressinõukogule, et artikli pealkirjas on tema kohta valeväited. Varro Vooglaid märkis, et ta ei ole poliitik nagu artikkel väidab. Samuti lisas ta, et komisjoni raportis tema nime ei mainita. Varro Vooglaid märkis, et raportis on vaid ühes kohas mainitud Sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mille juhatusse ta kuulub. Kaebaja hinnangul on Delfi avaldanud tema kohta laimavaid ja häbimärgistavaid väiteid. Kaebaja ei ole ka rahul, et talle kommentaari võimalust ei pakutud ja et tema kommentaar avaldati artikli täiendusena alles siis kui ta saatis Delfile oma vastulause. Kaebaja ei ole ka rahul, et toimetus vastulauset ilma tema nõusolekuta muutis.
Delfi vastas pressinõukogule, et poliitika ei hõlma üksnes riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtorganite tegevust, vaid laiemalt jõudusid, kelle eesmärgiks on mõjutada ühiskondliku elu korraldamist. Kaebaja osaleb avalikus debatis poliitilistel teemadel Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse liikmena. Sihtasutus kogus muuhulgas 35 000 allkirja seadusandliku tegevuse mõjutamiseks (allkirjad kooseluseaduse vastu). Delfi leiab, et seetõttu ei ole kaebaja mainimine koos teiste poliitikutega vale või tema õigusi kahjustav. Kaebaja on SAPTKi silmapaistvaim esindaja, kelle seisukohavõttudest ei jää kahtlust, et need peegeldavad ka tema isiklikke seisukohti, mitte pelgalt sihtasutuse omasid, märkis Delfi oma vastuses. Delfile ei ole teada ühtki avalikku esinemist, kus SAPTK seisukohti oleks tutvustanud keegi teine peale kaebaja. Artiklis mainitakse, et SAPTK kampaania sisaldas homovastaseid avaldusi, kuid sellist väidet ei saa võtta süüdistusena. Delfi lisas, et avaldas kaebaja vastulause kohe, kui oli selle saanud.
Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul seisnes rikkumine pealkirjas selles, et raport ei sisaldanud konkreetselt Varro Vooglaiu nime, raportis oli märgitud sihtasutust.
