Kui neid kaht tehingut omavahel kõrvutada, siis tundub, et Eesti riik oleks justkui pügada saanud. Saime 138 miljoni eest 44 jalaväe lahingmasinat (mis teeb ligi 2,5 miljonit eurot tükk), kuid põhjanaabrid saavad 199 miljoni eest 100 tanki (ligi 2 miljonit tükk).

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang selgitas, et nii Soome kui Eesti tehingu puhul oli tegemist kasutatud tehnika hankimisega riik-riik tehinguga, mille puhul hind selgub läbirääkimiste käigus ning sõltub paljudest teguritest.

"Nende võrdlemisel ei saa lähtuda turuhindadest ning tegelikult ei ole erinevate tehingute väärtused objektiivselt võrreldavad, kuna me ei tea Soome tehinguga kaasnevaid asjaolusid. Samuti tuleb tähelepanelikult jälgida seda, mis on hinna sees ja milline on ostetava tehnika seisukord," selgitas Sang.

Ministeeriumi esindaja väitel hangib Eesti jalaväe lahingumasinad, mis on ehitatud valdavalt 2000ndatel aastatel ning mis on elutsükli alguses. Need on varustatud moodsaimate vaatlus- ja sihtimisseadeldistega ning on igas mõttes väga moodsad, lisaks Holland hooldab ja vajadusel remondib kõik soomukid enne üleandmist.

"Samuti sisaldab tehing hoolduskomplekte ja kuut abimasinat, st silla-, pioneeri- ja evakutasioonimasinaid, mis on ehitatud tanki Leopard I põhjale. Täiendavalt on selle tehingu lõppsummasse kaasa arvatud tulevane ühishange Hollandiga, millega saame suure varu tagavaraosi ja laskemoona. Kuna Soome tehingu puhul ei ole meile täpselt teada nende tankide vanus, seisukord ning tehinguga hangitavate muude vahendite täpne kogus, siis on neid kaht hanget võimatu omavahel võrrelda," lisas Sang.

Soome meedia väitel ostab riik Hollandist sada kasutatud tanki Leopard 2A6 ning tehingu hind on 199,9 miljonit eurot. Tehing sisaldab väidetavalt ka varuosi kümneks aastaks, simulaatoreid ja hooldussimulaatoreid, spetsiaaltööriistu ja testiseadmeid ning partiid laskemoona.

Praegu Soomes kasutuses olevad tankid Leopard 2A4 jäävad operatiivsesse kasutusse ja reservi relvastusse alles kuni oma eluea lõpuni.

Tuleb ka veel mainida, et Soome hangitavad tankid on toodetud 90ndate alguses ja kuigi neid on küll natuke värskendatud, siis sisuliselt on tegu ikka vanadel mudelitel põhinevate tehnoloogiatega. Samuti kuna Soome juba kasutab Leo2-tüüpi tanke, siis ei ole neil ka uute Leode kasutuselevõtuga seotud lisakulusid.

Kaitseminitseeriumi esindaja Andres Sang lisas ka veel, et tankide hankimine on tegelikult Eestil jätkuvalt kavas, kuid selle vajadus täpsustub 2016. aastal valmiva uue riigikaitse arengukava raames.

"Me ei ole uurinud tankide hankimise võimalusi ega uuri neid ka praegu, kuna meie eesmärgiks on olnud jalaväe lahingumasinate, kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemide ja liikursuurtükkide hankimine," rääkis Sang ning viitas, et jalaväemasinate hankimine täidab praegu kehtiva riigikaitse arengukava eesmärke suurendada riigi soomusmanöövervõimet.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena