Eesti metsavennad ja Pitka poisid tervitavad enda vastupanu tunnustamist

Eesti endiste metsavendade liidu esindaja Arnold Ojaste avaldas head meelt riigikogus algatatud avalduse eelnõu üle, millega tunnustatakse Eesti kodanikke, kes tegutsesid okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi taastamise nimel.

„On viimane aeg Eesti metsavendade võitlust Eesti vabariigi poolt ametlikult tunnustada. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi de facto taastamise eest ja selle lausega tehakse vahe sisse nendega, kes Punaarmee ridades Teises maailmasõjas võitlesid hoolimata sellest, et nad olid sundmobiliseeritud," ütles Ojaste.

Eesti metsavendluses osales II maailmasõja järel erineval kombel umbes 30 000 meest ja naist. Nende eesmärgiks oli vastupanuvaimu hoidmine ning tingimuste hoidmine selleks, et Eesti riiklus taastada.

Üleskutse vastupanuks tegi 1944. aastal Jüri Uluotsa poolt ametisse seatud Vabariigi Rahvuskomitee. Enamus metsavendi hukkus või vangistati, nende võitlus lõi Eestis aga vastupanu traditsiooni.

Ka Pitka relvavendade ühendus tervitab Eesti eest võidelnute tunnustamist

Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus toetab  samuti riigikogus algatatud avaldust Eesti riigi taastamise eest võidelnute võitluse tunnustamisest.

Ühenduse esimees Jüri Jahnson tervitas avalduse eelnõu, avaldades lootust, et avaldus jõutakse vastu võtta enne vabariigi aastapäeva.

„Meie organisatsioonil on kahtlematult väga hea meel, et Riigikogu kavatseb meie võitlusele oma tunnustuse anda,“ ütles Jahnson.

Admiral Johan Pitka poolt moodustatud võitlussalgad loodi Eestis 1944.aasta sügisel Vabadussõja sangari admiral Johan Pitka algatusel. Nende eesmärk oli kaitsta septembris ametisse seatud Eesti Vabariigi valitsust Otto Tiefi juhtimisel.

Pitka poisid võtsid saksa okupatsioonivõimudelt üle strateegiliselt olulisi objekte ning ettevõtteid, kaitstes neid sakslaste eest. Pitka poiste poolt heisati 20. septembril 1944 Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp.

Pitka poisid võitlesid Tiefi valitsuse kaitsel nii Saksa üksustega kui hiljem Punaarmee üksustega, pidades viimastega lahinguid Kosel, Keilas ning mujal Eestis.

Avalduse okupatsioonide ajal Eesti riigi de facto taastamise eest võidelnud inimeste tunnustamisest esitasid täna 44 Riigikogu liiget kõigist parlamendifraktsioonidest.