Eestlane Kiievis: riik toimib edasi, kuid rahvas kardab kodusõja puhkemist
Hirve sõnul hakkab regioonides mässu moodi asi kujunema ja see teeb ettevaatlikuks. "Rahvas kardab juba kodusõda," sõnas Hirve. Tema sõnul räägivad inimesed töö juures omavahel võimalikust kodusõjast ja avaldavad samas lootust, et asi ei lähe üle relvakonfliktiks ja saadakse läbi ilma verevalamiseta.
"Natuke vähem on näha inimesi tänaval õhtuti, sest kõik on murelikud," nentis Hirve. "Inimesed kardavad, et hakatakse üksteise vastu relva kasutama ja see on see, mida keegi ei taha."
Hirve sõnul on osa inimesi küll valitsuse vastased, kuid ütlevad, et ega nendel uutel ei ole ka konkreetset tegevusplaani. "Nad ajasid rahva küll tänavale, aga keegi ei tea, mis edasi saab," rääkis Hirve.
Meediapilt tuleb üksnes keskväljakult, tegelik elu pole muutunud
Hirve sõnul näidatakse meedia vahendusel üksnes seda, mis toimub üksikute linnade keskväljakul, kus käib lahing. Muidu aga riik toimib ja inimesed elavad oma igapäevast elu.
"Kuna ma ise otseselt protestimeeleavaldustest osa ei võta, siis ma näen seda ka televisiooni vahendusel. Mujal linnas toimib tavaelu. Kõik kinod ja teatrid ja spordisaalid töötavad. Liiklusmiilits on oma töös äärelinnas nähtav, kohaliku piirkonna konstaableid on liikvel näha. Kui elurajoonides on mõni auto põlema pandud, siis ei olegi teada, kumma poole aktivistid on tegutsenud," rääkis ettevõtja. "Need, kes on oma ideede eest väljas, osalevad protestidel."
"Kütust saab autosse valada, autoga saab liikuda, riik toimib edasi, inimesed tulevad hommikul tööle, kõik kauplused avatakse nagu on ette nähtud," loetles Hirve. "Korterites on soe olemas. Ühistransport toimib ja mingit probleemi ei ole, rongiliiklus regioonide vahel samuti."
"Ilm on külm ja lund sajab," kirjeldas Hirve, kelle sõnul on Kiievis praegu miinuskraade 13 kuni 14. "Pangad töötavad. Need, kel on töö, käivad tööl, koolid töötavad."
Protestidest võtavad osa valdavalt eraettevõtlusega ja põllumajandusega tegelevad inimesed, kes igapäevaselt praegu tööl ei käi. Ka on sinna koondunud töötud, noored ja üliõpilased.
"Noorte seas on suur tööpuudus, nemad protestivad samuti," ütles Hirve, kelle sõnul ei saa öelda, et protestandid oleksid läänemeelsed. "Alguse sai see tõesti sellest, et Ukraina ei kirjutanud alla lepingut Euroopa Liiduga, aga praegusel hetkel näidatakse rohkem rahulolematust valitsuse vastu ja soovitakse paremat elu, suuremat palka ja kõike muud sinna juurde kuuluvat."
Ukraina mentaliteet sunnib lahkuma
Välismaalasena üritab Hirve ennast põhisündmustest eemal hoida ja keskväljakule meeleavaldajate vahele mitte minna. "Üritan sellest eemal hoida, kuna olen välismaalane," rääkis ta. "See ei ole minu ja mu ettevõtte huvides sinna vahele ronida. Kuni minu ettevõttel lastakse siin tegutseda, seni ma elan ja töötan siin."
Ta ei sa salga, et on mõelnud ka riigist lahkumisele ja paljud Eesti ettevõtjad on seda juba ka teinud. Hirve meenutas, et kui Eesti äriklubis oli aastate eest veel üle 60 inimese, siis praeguseks on alles jäänud kümmekond. "Siin äri ajada on suhteliselt keeruline ja endalgi on mõtted lahkumisele läinud," lausus ta.
Põhjus, miks paljud Eesti ärimehed on riigist ära läinud, on mentaliteedi erinevus. Hirve sõnul on Ukrainas suhtumine ja elust arusaamine hoopis teistsugune ja pole isegi võrreldav lähinaabritega.
