FOTOD JA VIDEO: Mupole avanes kodutute onnides tavapäraselt kole pilt - laga, sodi, toidujäätmed, väljaheited
Laagna tee lõpus on kunagi planeeritud trammidepoo betoonehitis kujunenud omamoodi kodutute varjupaigaks. Parimatel päevadel on siin nähtud kümneid inimesi elamas, põleb lõke ja aetakse asju, räägib mupo ametnik. Täna aga tukkus seal madratsitel kaks meest. Vene Mees ja Eesti Mees - nimetagem neid nii.
Eesti mees on seal oma sõnutsi juba kuuendat aastat. Ilma hariduseta mehel on 1991 aastal sündinud tütar, kes ei teadvat, kus isa elab. Mida edasi, ei tea mees isegi. Varjupaika minna ta ei taha ja ei lähe. "Magan 12-ni, teen suitsu ära ja siis jalutan ringi," räägib teki alt piiluv Eesti Mees.
Vene Mees liigutub silmnähtavalt ja pisar pudeneb ta palgele, kui uurin tema laste kohta. Keskharidusega mees on jutu poolest veidi tagasihoidlikum. "Olen kokku jooksnud," lööb ta käega. Oma kahte poega armastab ta väga, aga nende juurde elama minna ei taha…või siis ei tea ta ise ka, kuhu edasi. Paar aastat on ta seal veetnud, aga mis saab tuleval aastal, ei oska 54-aastane mees öelda.
Kui tihti tuleb mupo töös ette kodutute elukohtades käimist ja mis asjaoludel sinna satutakse? Miks linnale ei ole kasulik, et kodutud oma telklinnakuid ja onne püstitavad?
Kodutute teemaga tegelevad meil tugipunktid ja neil on võimalikud kohad enam-vähem teada. Tavaliselt leitakse "kodu" mõnes mahajäetud majas n-ö kolemajas, aga neid jääb järjest vähemaks, sest mupo ja linnaosad on hakanud intensiivsemalt kolemajade teemaga tegelema. Kinnistu omanikult nõutakse hoone sulgemist viisil, et kõrvalised isikud hoonesse sisse ei pääseks. Juhtub ka nii, et omanik küll sulgeb ligipääsu, aga leidlikud mehikesed suudavad ikkagi endale tee sisse nikerdada.
Mis vaatepilt avaneb ja mida siis tehakse, keda kaasatakse?
Avaneb tavapäraselt kole pilt - laga, sodi, toidujäätmed, ka väljaheited. Oleneb "elaniku" kultuurist. On ka korralikumaid elanikke, kelle elamine on üllatavalt korras. Ühest Kadrioru majast leidsime toa, kus oli ikoon nurgas ja küünal põles. Tuba ise ühest otsast sodi täis, aga teine, ikoonipool enam vähem puhas ja korras.
Oskate äkki kommenteerida kas antud probleem telkide, onnide, tunnelitega on suurenenud või on see vähenev trend? Miks inimesed ei taha elada riigi poolt pakutud öömajades, kasutada riiklike teenuseid?
Kuna kolemaju on hakatud kontrollima ja sotsmajadesse nad minna ei taha, siis tekivadki telklinnakud. Nende jaoks on vabadus primaarne. Telk ongi nende kodu.
Mida soovitate inimestele, kes avastavad äkki, et nende koduõuele, hoovi, maale, põõsasse on keegi elama asunud? Kelle poole pöörduda, mida edasi teha?
Võib pöörduda linnaosa poole. Igas linnaosas on oma sotsiaaltöötaja ja ka mupo tugipunkti inspektor. Kui see info meelde ei jää, siis helistada 14410 ja öelda täpne aadress või koht ning meie inspektorid lähevad kontrollivad olukorda.
Kas Teil on olemas ülevaade Tallinnas elutsevatest kodututest ja nende nn. improviseeritud elukohtadest? Kui palju neid on ja kas antud temaatika on mupole tööalaselt koormav?
Kuna maju suletakse ja kontrollitakse, siis kodutud liiguvad. Varem olid Kopli liinid kindel koht, nüüd on nad jaotunud mööda linna laiali. Meile muidugi koormav, eriti emotsionaalselt, sest inimestest on ju kahju. Nad on jäänud elu hammasrataste vahele ja minna pole kuskile. S.t ainult sotshoolekandeasutustesse, kuhu nad minna ei taha. See on nagu omaette suletud ring.
Mis on maaomaniku õigused ja kohustused kui tema territooriumil äkki kodutu oma onni püsti paneb? Trahvid?
Kinnistuomaniku kohustus on kontrollida oma kinnistu heakorda ning tagada selle korrasolek. Samuti, nagu eelpool öldud - garanteerida tühjana seisva kinnistu puhul seda, et ligipääsud oleksid suletud.
Kui palju peab munitsipaalpolitsei külma tulekuga tegelema kodutute valmistatud telklate ümberpaigutamisega ning mida saate üldse teha nende inimeste aitamiseks? Kas praegune olukord Tallinnas erineb kuidagi varasemate aastatega?
Kodututega on mupo inspektorid sunnitud olnud pidevalt tegelema. Selle aasta erilisus on ehk selles, et linn on alustanud tühjalt seisvate majade kaardistamist ja mupo on selles protsessis olnud üks osapool. Meie seisukohalt on oluline, et need tühjalt seisvad majad oleksid võõrastele ligipääsuks suletud. Nagu varasemate näidete puhul näha - kodutud kolivad külmade tulekuga sisse ja sooja tekitamiseks teevad hoonetes lõkkeid ja tekivad põlengud, mis toovad kaasa nii hoone hävimise kui ka inimohvreid. Samuti reostuse. Seetõttu oleme hakanud kinnistu- ja majaomanikke survestama, et nad oma kinnistule ligipääsu eest paremini hoolt kannaksid ja seoses sellega on kodututel ligipääs tühjalt seisvatele hoonetele raskendatud. Kuna kodutud suuremas osas on harjunud vabadusega, siis sotsiaalmajutusüksustesse nad minema ei kipu. Ja kui vabadus ning omaette olemine on neile oluline ja mujale minna pole, siis tekivadki telklinnakud. Sellel aastal oleme likvideerinud vähemalt kaheksa linnakut. Paraku on tegu ühtede ja samade tuttavate inimestega. Nagu Laagna tee puhul - ta võtab oma telgi ja kolib üle tee. Kuhu neil minna ongi?
Meie tugipunktide töötajad (kes asuvad igas linnaosas) on pidevalt asotsiaalide ja kodututega tegelenud. Paraku puuduvad meil hoovad nende sunniviisiliseks mõjutamiseks. Saame vaid soovitada minekut sotsiaalmajutusse või linnaosade juures olevate sotsiaaltöötajate juurde, kes neile võimalikke lahendusi pakuksid. Oleme pakkunud hädalistele ka reaalset abi - neid oma transpordiga EMO-sse või sotsiaaltöötajate juurde transportinud. Oleme hullemas olukorras mõnele ka sotsiaalmajutuse koha leidnud, kuigi see ei ole meie ametnike ülesanne. Meie esmane ülesanne on tagada heakord kinnistul ja nende inimestega tegelemine on pigem inspektorite heasoovlikkus ning inimlikkus.
Üldjuhul tekitavad kodutud suurt reosust - pole ju neil kohta, kus oma igapäevaseid hädapäraseid toimetusi toimetada ja kõik väljaheited satuvad nende elamise vahetusse lähedusse. Tassitakse kokku prügikastidest sodi - osa tarbitakse, ülejäänud jääb samasse maha. On ka varastajaid - varastatud kraamist osa realiseeritakse, ülejäänud kõlbmatu osa jääb samasse maha. Lisaks alkoholitarbimne. See kõik on üsna kole vaatepilt.
Kes peaks nende kodutute inimestega tegelema? Kas linnaosavalitsus?
Tegelema peaks riik, riiklik sotsiaalsüsteem. Kahjuks puudub meil toimiv ennetustegevus ja ka olemasolevate kodututega tegelemise kava. Öömajad ei ole jätkusuutlik lahendus vaid ajutine lühiajaline leevendav lahendus. Vajalik on riiklik sekkumine, et kodutuks jäänud inimesega tegelema hakata kohe, kui ta on väljapääsmatusse olukorda sattunud. Mupo on sunnitud tegelema tagajärgedega ja see on ausalt öeldes vägagi kurvastav. Oleme sellele probleemile juba aastaid tähelepanu juhtinud.
Kas telkivad kodutud on tekitanud väljakutseid seoses sellega, et nad segavad linnarahvast kuidagi? Millisel moel nad segavad?
Selgitus eelpool - reostus, põlengud (sellega seoses oht ka ümberkaudsetele hoonetele), inimohvrid... Linnarahvas reageerib negatiivselt, kellelegi ei meeldi oma akna all asuv kodutu või reostunud laager. Ka lapsevanemad on olnud murelikud laste turvalisuse pärast. Tihti on purjus kodutud muutunud ka agressiivseks.
See prügi, mis nad korjavad enda telklaagri juurde. Kelle mureks see prügi jääb, kui kodutud lahkuvad oma elupaigast?
Koristamine on kinnistuomaniku ülesanne. Kui tegemist on riigimaaga, siis olenevalt kinnistu kuuluvusest - kui kuulub linnale, siis linnaosavalitsus, kui riigile, siis vastav riiklik institutsioon.
