FOTOD: Karula rahvuspargis tehti jõhkrat raiet, laastud lendasid ka alal, kus raiuda poleks tohtinud
Valga- ja Võrumaa piiril Antsla lähistel asuvas Karula rahvuspargis tehti sihtkaitsevööndis raadamist kuni nelja meetri laiusel alal ehk 0,3 hektari ulatuses olemasoleva tee rekonstrueerimiseks. Projekti joonised aga ei vastanud seletuskirjale ning puid langetati hoogsalt ka alal, kus seda teha poleks tohtinud. Keskkonnainspektsioon alustas sellise isetegevuse peale menetlust.
„Keskkonnainspektsioon on raiest teadlik ja on alustanud asjaolude selgitamiseks järelevalvemenetlust,” kinnitas Delfile keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.
Põrgujärve sihtkaitsevöönd asub Karula rahvuspargis, kuhu ei tohi inimene aastas kuus kuud jalga tõsta. Sellel alal on nüüd aga tehtud nelja meetri laiune raie tee ääres 0,3 hektari ulatuses. Raie on keelatud alates 1. veebruarist, RMK väidab, et raiuti jaanuaris. Samas on teada, et projekti joonised olid ebatäpsed ning kuna metsateatis väljastati just neile joonistele tuginedes, siis raiutigi metsa ka alal, kus seda teha poleks tohtinud.
„Järjekordne seadusenipp varjatult rahvuspargi ja isegi reservaadi mahavõtmiseks? Piki reservaati oli vähemalt ühe kilomeetri ulatuses 10 meetrit maha võetud. Liikumiskeelu silt oli ka pikali lükatud ühes kohas harvesteri poolt, ilmselt ei pannud ta seda tähelegi,” rääkis Delfile rahvuspargi pärast muret tundev loodusesõber.
Amet: raiuti teede rekonstrueerimiseks
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader selgitas Delfile, et raiet ei tehtud reservaadis, vaid sihtkaitsevööndis. Keskkonnaamet andis tema sõnul RMK-le nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks Lossimäe metsa maaparandussüsteemi ja teede projekteerimiseks. Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri võimaldab nimelt sihtkaitsevööndis raiuda, kui see on vajalik olemasolevate teede rekonstrueerimiseks.
Samas oli projekti seletuskirjas märgitud, et looduskaitseliste piirangutega alal on keelatud uute kraavide rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine. „Kahetsusväärsel kombel selgus aga, et projekti joonised ei vastanud kooskõlastatud projekti seletuskirjale, mis järgis kõiki keskkonnaameti ettekirjutisi. Kuna metsateatis väljastati joonisele tuginedes, teostati raiet ka alal, kus seletuskirja kohaselt seda teha poleks tohtinud,” rääkis Ader.
Nüüd on keskkonnaameti nõudmisel RMK peatanud raietegevuse sihtkaitsevööndis ning projekteerijalt nõutakse vastuolude kaotamist projektis. „Sihtkaitsevööndis tehti raiet kuni nelja meetri laiusel alal. RMK töötajad tõstsid liikumiskeelu sildi eemale puu najale, kuna see jäi masinale ette. Nende sõnul tehti raiet jaanuari lõpus.”
RMK: rekonstrueerime metsateed
RMK kommunikatsioonijuhi Mari-Liis Kitteri sõnul on praeguste raiete puhul tegemist metsatee rekonstrueerimise ning sellega kaasnevate ettevalmistustöödega tee kaitsevööndi laiendamiseks.
„RMK tellis Kirsi nimelise 10,2 kilomeetri pikkuse metsatee rekonstrueerimiseks 2015. aastal rekonstrueerimisprojekti, mille põllumajandusamet kinnitas. Tee läbib 3,2 kilomeetri ulatuses Karula rahvuspargi territooriumi, mistõttu on projekt kooskõlastatud ka keskkonnaametiga,” sõnas Kitter.
Tee laiendamiseks vajalike raietega alustati Kitteri sõnul 2017. aasta jaanuaris. „Rahvuspargi osas, millele alates 1. veebruarist kehtib liikumiskeeld, lõpetati raietööd enne keeluperioodi algust. Kokku on tee rekonstrueerimiseks ette nähtud alalt raiutud 247 kuupmeetrit metsamaterjali.”
"RMK-l ei ole infot, nagu oleks kõnealuse Kirsi tee rekonstrueerimisprojektis toodud joonised ebatäpsed. Meie spetsialistid on täna (8.02 - toim) täiendavalt olukorda kohapeal kontrollinud, sh koos projekteerijaga ka looduses üle vaadanud. Oleme veendunud, et projekt vastab kõikides osades kehtestatud nõuetele, on kooskõlastatud keskkonnaameti ja kinnitatud põllumajandusameti poolt," lisas Kitter.
Eesti väikseim rahvuspark
Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark (123 km²). Park asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.
Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis näiteks Lüllemäe läheduses kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp — hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.
Karula rahvuspargi maastikust moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp — Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna). Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga.
Riigi teataja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on inimeste viibimine keelatud Põrgujärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (Riigi Teataja, Metsaseadus)
