FOTOD SOOMEST: Mis toimub Soome hostelis, kus tõsteti eestlased pagulastele ruumi tegemiseks tubadest välja?
Möödunud reedel avastasid töölt tulnud ehitusmehed, et nende toauks oli kinni ja sellel seisis kuri kiri, et meeste asjad on nummerdatud ja tõstetud spordisaali. Ühe-kahe inimesega üüritoa asemel ootas ees ööbimine hosteli saalis või seminariruumis. Soome eestlaste Facebooki grupis levib kaader, kus mehed saali trepiastmetel kügelevad-magavad.
Esmaspäevahommikul on keskuses vaikne. Parkimisplatsil seisab üksik Poola numbrimärki kandev sõiduauto, keskuse ees pargipinkidel istuvad igavlevalt tumedanahalised mehed. Üksik mees kükitab hosteli majadekompleksi nurga juures ja tõmbab suitsu. Võrreldes eelmise nädala reede ja laupäevaga on meeleolud rahulikumad.
Veel nädal tagasi oleks saanud Nordic Lake’i hostelisse broneerida ööbimist booking.com-i või nende oma kodulehe kaudu. Tänaseks on suletud nii Nordic Lake hosteli Facebooki lehekülg kui ka netiaadressil nordiclake.eu olnud kodulehekülg. Avatud on vaid sama keskust hoopis KN Keskuse nime all reklaamiv kodulehekülg, millel kutsutakse vigases soome keeles soodsalt ööbima 150 toaga seminari-, lõõgastus- ja puhkekeskusesse. Nii Nordic Lake Hostelit kui ka KN Keskust reklaamivad samad fotod.
KN Keskus on aastaid ennast Soome eestlaste seas reklaaminud kui ülisoodsat majutusasutust. Kui Helsingis ja selle lähipiirkonnas peab ühetoalise üürikorteri eest tasuma kuus 800–1000 eurot kuus, siis Kirkkonummis sai sama raha eest kaks või kolm tuba.
Seda kõike uskus ka abikaasaga ehitusettevõtet pidav Kätlin. Nad kirjutasid sellesama KN Keskuse nime kandva majutusasutusega uue üürilepingu alla augusti alguses. „Kõik, mis edasi toimus – kuidas töömehed helistasid, et nende asjad on tubadest välja tõstetud ja kuhugi pole minna, tekitab palju küsimusi. Neile, senistele rentnikele, ei ole suuliselt ega kirjalikult antud teada, et üürileping või majutustingimused muutuvad. Üks töölistest lõpetas Kirkkonummis juhtunu pärast üldse töölepingu ja seega on ehitusettevõte saanud üleöö sissetoodud pagulaste pärast ka rahalist kahju.
Teine eestlasest ettevõtja kirjutas üürilepingule alla päev enne pagulaste saabumist,” räägib Kätlin. „Sain neljapäeval kell 16.44 meili, et minu töömeestele äsja renditud toad peavad olema tunni aja jooksul vabastatud. Küll rõhutati, et see on valitsuse käsk ja nemad ei saa midagi teha. Tänaseks olen leidnud kompromissi ja mehed on saanud keskuses uued elamispinnad, aga rahu seal ei saa – uued tulijad mängivad öösiti korvpalli, neil ei ole seal ju midagi teha,” lisab ta.
Soome migratsiooniamet hädas põgeniketulvaga
Keegi tubade üürijatest ei teadnud Soome migratsiooniameti (Maahanmuuttovirasto) eelmise nädala kolmapäeval ilmunud pressiteatest, et kuna Helsingi pagulaste vastuvõtukeskused on puupüsti täis, on Kirkkonummisse tehtud ajutine pagulaste vastuvõtukeskus. Ameti esindaja andis teada, et sinna mahub kuni 250 inimest ja üürileping on tehtud Soome ettevõttega Aktiivikeskus Kiinteistö OY. Esialgu on keskusesse viidud 150 inimest ja Kirkkonummi pagulaskeskuse juht Jorma Kuuluvainen on tunnistanud, et vajadusel viiakse sinna inimesi juurde.
Ajalehe Helsingin Sanomat teatel saabus Soome eelmisel aastal kokku 3650 põgenikku. Selle nädala alguseks on nende arv juba üle 4800. Ainuüksi kolme viimase nädalaga saabus Soome üle 1300 põgeniku.
Kes tegelikult hostelis tegutseb?
Eestlased on oma üürilepingud sõlminud ettevõttega KN Keskus. Ja enamik neist on asju ajanud eestlannast hosteli administraatori Lili Vaismaaga. Küsimuse peale, mis keskuses toimub, muutub muidu jutukas proua kidakeelseks: „Minul puudub selle kommenteerimiseks luba, meil on palgatud soomlasest meediakonsultant, kes annab avalikkusele objektiivset teavet.” Vaismaa sõnul on juba palgatud ka advokaadid, sest nende keskust on avalikult mustatud. Ta lubab juhatajaga rääkida info jagamise osas, aga vastused jäävadki tulemata.
Aastatel 2012–2013 asutuses töötanud Jaanus, kel on praegu pooleli kohtutee saamata jäänud rahade pärast, ütleb, et keskusega opereerisid eestlased. See keskus on käinud käest kätte ja seal on vahetunud mitmed omanikud,” ütleb mees.
Aastatel 2011 on Eestis registreeritud firmad nimedega KN Keskus OÜ ja KN Keskus Assets OÜ, ühel juhatuse liikmeks Reimo Piirsoo ja teisel Svetlana Kalev. Tänavu märtsis 2015 rääkis Reimo Piirsoo koos abikaasa Annika Vaiklaga oma eduloo Kanal 2 Reporteri saates (http://www.reporter.ee/2015/03/05/miks-eestlasel-on-soomes-tore-tootada/). Selle videoloo järgi sai perekonnast KN Keskuse operaatorfirma pärast seda, kui Reimo Piirsoo seal finantsnõustajana tegutses.
Pagulaskeskus tekitab pingeid
Kirkkonummis tekitab pagulaskeskuse tekkimine erinevaid emotsioone. Radikaalsemad liikumised ja rühmitused organiseerivad 19. septembril Helsingi kesklinnas pagulastevastast meeleavaldust. Sinna on eraldi grupina kutsutud ka Kirkkonummi elanikud. Et pagulaskeskus tegutseb erafirmaga sõlmitud kokkuleppe alusel, ei saa Kirkkonummi kohalik omavalitsus selle kohta midagi öelda. Ka nende jaoks oli pagulaste saabumine üllatus – sellest saadi teada eelmise nädala esmaspäeval, kolmapäeval elasid esimesed põgenikud juba keskuses.
Soomes tuleb saada kohaliku omavalitsuse luba juhul, kui tahetakse moodustada püsivat ja pikka aega tegutsevat pagulaskeskust. Kirkkonummi ametnikud on lubanud paari nädala jooksul kaardistada, millised mõjutusi sellise keskuse tekkimine ümbruskonnale tuua võib. Kohalik omavalitsus on kaua kaalunud, mitu põgenikku ja mis aja jooksul suudetakse Kirkkonummis vastu võtta. Otsus oli ühine – neid võiks tulla 15 kahe aasta jooksul. Nüüd saabus ühe päevaga 50 inimest, imestavad Kirkkonummi elanikud internetis.
Kohaliku ajalehe Kirkkonummen Sanomat teatel on sealne hosteliomanik juba enne soovinud, et sinna võiks tulla põgenikele mõeldud keskus.
