Hea uudis: töövõimereform ajab tööpuuduse näitajad järsult üles
Peatselt käivituv töövõimereform toob endaga kaasa tööpuuduse näitaja hüppelise tõusu. See on hea uudis, kinnitavad riigi esindajad.
Riigieelarve aluseks oleva rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt tõuseb tööpuuduse tase selle aasta 6,5 protsendilt töövõimereformi tõttu nelja aasta pärast 9,4 protsendini. Ilma töövõimereformi mõjuta oleks tööpuuduse tase aga järgmistel aastatel 5,9 protsenti.
Ilma töövõimereformi mõjuta oleks Eesti tööpuuduse näitaja lähiaastatel seega Euroopa Liidu üks madalamaid, töövõimereformi mõjud tõstavad tööpuuduse taseme aga Euroopa Liidu keskmise suunas.
Tegelikult on taoline tööpuuduse kasv näilik ja selle taga on riigijuhtide optimism, et töövõimereform suunab suure osa töövõimetuid tööturule tööd otsima. Kuna aga kõik töövõimetud kohe tööle ei saa, lähevadki nad kirja töötutena.
Nimelt loetakse praegu töötuteks vaid neid inimesi, kellel pole tööd, aga kes otsivad seda ja on valmis tööle asuma. Lihtsalt kodus istuvaid inimesi, kes tööd ei otsi, töötuteks ei loeta.
Tööpuuduse näitaja kasv on hea
Sotsiaalministeerium kinnitab, et tööpuuduse näitaja kasv on tegelikult hea. "Eeldatavalt hakkab tänu töövõimereformile senisest rohkem inimesi aktiivselt tööd otsima, millega kaasneb tõepoolest lähiaastatel formaalne tööpuuduse näitajate kasv. Tegu on valdavalt statistilise muutusega: inimesed liiguvad lihtsalt mitteaktiivsest staatusest töötustaatusse ehk sisenevad tööturule. Reformi tõttu töökäte arv Eestis väiksemaks ei jää, vaid pigem on trend positiivne: uued inimesed leiavad endale töö," oli sotsiaalministeeriumi avalike suhete nõunik Alo Raun optimistlik.
Töövõimereform ei muuda tema sõnul töövõimetuspensionäre automaatselt töötuteks. Uuele hindamisele ja töövõimeskeemile ülemineku lõpptulemusena kaovad töövõimetuspensionäri ja püsiva töövõimetuse mõiste ning kasutusele võetakse mõisted vähenenud töövõimega inimene ja töövõime.
Vähenenud töövõime jaguneb omakorda kaheks. Esimesel juhul, kui inimesele hinnatakse puuduv töövõime, puudub tal kohustus toetuse saamiseks end töötukassas arvele võtta, seega ei kajastu ta ka reeglina töötuse statistikas.
Teisel juhul, kui inimesel tuvastatakse osaline töövõime, peab ta hakkama toetuse saamiseks töötukassa kliendiks ehk tegelema aktiivsete tööotsingutega. Aga ka seda üksnes juhul, kui ta ei tööta ega täida muid aktiivsustingimusi, nagu õppimine või viibimine ajateenistuses. Tuleb nimelt arvestada, et Eesti enam kui 100 000 töövõimetuspensionärist töötab juba praegu ligi 40 000.
Kodus istumise asemel tööle
"Me eeldame loomulikult, et töötajate number ajapikku kasvab. Samas tuleb arvestada, et kuna töövõimereformi üleminekuperiood kestab üle viie aasta, on ka muutuse mõju pikaajaline. Seame eesmärgiks jõuda aastate jooksul olukorrani, kus iga teine vähenenud töövõimega inimene töötab. Arvestades sihtrühma eripärasid tähendab see ka näiteks osakoormusega tööd," selgitas Raun.
Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell selgitas, et töötukassas registreeritud olemist töötuks klassifitseerimisel ei kasutata. "Võib arvata, et tööhõivereform suurendab mõnevõrra inimeste arvu, kes kvalifitseeruvad tööotsijateks. Mõneti on see ka vastavuses nimetatud reformi eesmärgiga, milleks on osalise töövõimega inimeste aktiivsuse kasv tööturul. On aga keeruline ennustada, kui paljud neist reaalselt uuringus tööotsijaks klassifitseerivad ning paljud neist ka sisenevad hõivesse," kommenteeris Krusell.
