Heljo Pikhof: kuni ei ole suudetud korraldada illegaalsete majandusmigrantide riigist lahkumine, tuleb neile tagada inimväärsed tingimused
Illegaalsete majandusmigrantide Eestist väljasaatmiseks on olemas õiguslik baas, kuid vaja on leida tehniline lahendus. Senikaua peaks riik tagama ebaseaduslikult Eestis viibivatele isikutele inimväärsed tingimused, leiab riigikogu õiguskomisjoni esimees ja sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof.
Tegeledes üha süveneva majandusmigrantide probleemiga Euroopas, tuleks lähtuda Rooma õigusest tuntud põhimõttest, et õigusvastasest käitumisest ei saa tekkida õigusi. Seega kui illegaalselt riiki saabunud isik asüüli tingimustele ei vasta ja seda ei taotlegi, pole Pikhofi arvates probleem mitte õiguslikku laadi, vaid pigem tehnilist laadi.
"Riik peab käituma riigina igas olukorras, mistõttu ei tule mõelda illegaalsetele majandusmigrantidele pehme maandumise korraldamisele, mis tegelikult vaid süvendaks seda probleemi, vaid korraldada tuleb selliste isikute Eestist lahkumine," sõnas Pikhof, ja rõhutas, et õiguslik baas selleks on olemas, kuid vaja on leida tehniline lahendus.
"Ei ole ju saladus, et majandusmigrantide Euroopasse smugeldamine on osa rahvusvahelisest inimkaubandusest, mille vastu kõik Euroopa liidu riigid võitlevad. Eesti ei saa siin olla erand, sest vastasel juhul asuksime toetama rahvusvahelist kuritegevust ja terrorismi, rääkimata siis juba õiguslikust nihilismist," kirjeldas Pikhof.
Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Samuti näeb põhiseadus ette, et kõik on seaduse ees võrdsed. Pikhof tõi esile, et nendest aluspõhimõtetest lähtuvalt tuleb ka illegaalselt riigis viibivaid isikuid kohelda võrdselt ning pole võimalik ühtesid illegaale eelistada, teisi aga mitte.
Samal ajal tuleb probleemi lahendamise käigus kahtlemata arvestada ka üldtunnustatud inimõiguste ja teiste euroopalike väärtusega. "See tähendab, et illegaalselt riiki saabunud ning siin ebaseaduslikult viibivatele isikutele peab riik tagama inimväärsed tingimused kogu Eestis viibimise ajaks. Selles osas võib tõesti esineda vajadus seadusandluse täiendamiseks, kuid eeskätt tundub ka siin olema probleem pigem rahastamises," sõnas Pikhof.
Rahastamisele viidates tõi Pikhof välja näite Norrast, kus illegaalsed immigrandid said ühekordse toetussumma ja nad saadeti maalt välja erilennuga nende päritoluriiki. "Seega kokkuvõttes arvan, et tuleks uurida ja üldistada teiste Euroopa riikide praktikat, saamaks selgust seadusemuudatuste vajalikkusest," ütles Pikhof kokkuvõtteks.
