Iga teine diabeetik ei tea oma haigusest
14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva. Diabeedipäeva fookuses on ka tänavu tervislik toitumine. Tervislik toitumine võimaldab ohjeldada 2. tüübi diabeedi levikut, sellel on oluline osa kõigi diabeeditüüpidega toimetulekuks ja tüsistuste vältimiseks.
„Diabeetiku toitumine ei erine tegelikult tervislikult toituva inimese menüüst. Tegu on tasakaalustatud toiduvalikuga, mis sobib igale inimesele, sisaldades õiges vahekorras süsivesikuid, rasvasid, valke, aga ka vitamiine, mikroelemente ja kiudained. Seejuures ei tohi unustada ka energiavajaduse hindamist,“ selgitas Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.
„Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida,“ rääkis Tammer-Jäätes.
Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. „Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet,“ tõi Tammer-Jäätes välja.
Eelmisel aastal käis diabeedipäeval veresuhkrut mõõtmas 2579 inimest, sealhulgas ka 62 last. Noorim osaleja oli 2-aastane ja vanim 97-aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati 3,5%-l kontrollitutest.
2014. aastal tehti Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogiakeskuses 15 914 arsti visiiti ja 3904 õe visiiti. Haiglaravi pakkusime 464-le patsiendile, neist 229 olid 2 tüüpi diabeediga patsiendid ja ülejäänud 1 tüüpi diabeediga patsiendid.
„Diabeedi levimus on plahvatuslikult suurenenud kogu maailmas ja Eesti pole siin erand. IDF (Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni) 2014. aasta andmed ütlevad, et diabeeti põeb 387 miljonit inimest maakeral ehk keskmiselt 8,3% täiskasvanud elanikkonnast, prognoos aastaks 2035 on 592 miljonit diabeetikut. Lisaks arvatakse, et 179 miljonit inimest elavad diagnoosimata haigusega. Kahjuks ei ole tänasel päeval teada ühtegi riiki, kus diabeedi levimus langeks. Võlusõna, soovides selliste halbade prognooside nurjumist, võiks olla ennetus ja õigeaegne diagnostika. Haiguse ennetamises on oluline roll inimesel endal, perekonnal ja perearstil – esimeste ohumärkide ilmnemisel tuleks mõelda, mida ette võtta, et haiguse arengut pidurdada. Võimalusi on mitmeid – tervislikum toiduvalik, hoida end füüsiliselt aktiivsena, lõpetada suitsetamine, magada öötundidel piisavalt jne. Meie juurde jõuavad patsiendid aga siis, kui haigus on kaugele arenenud, tekkinud vaskulaarsed diabeedi kaugtüsistused, mis elukvaliteeti kõvasti alla viivad,” sõnas Ida-Tallinna keskhaigla endokrinoloogiakeskuse juhataja dr Ülle Jakovlev.
Siinses endokrinoloogiakeskuses on diabeetikutel võimalik saada konsultatsiooni ning õpetust haigusega elamiseks nii arstide kui diabeediõe vastuvõtul. Polikliiniku osas paiknev diabeetikutele mõeldud jalaravikabinet pakub tõhusat abi jalgade eest hoolitsemisel ning on ravikindlustatud diabeetikutele saatekirja alusel tasuta. Abi ja toetust saavad ka need, kel rasedusaegne diabeet.
Juhtimaks inimeste tähelepanu diabeedile, korraldavad Eesti Diabeediliit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, OneMed OÜ ja Selver juba kuuendat aastat järjest veresuhkru mõõtmise kampaania – laupäeval kell 12-14 mõõdavad arstitudengid Selverites üle Eesti tasuta veresuhkrut.
Lisaks toimub 14.11.2014 ülemaailmsele diabeedipäevale pühendatud konverents „Normaalne söömine“ Tartus.
