Inimõigusorganisatsiooni raport teeb Eestile ettekirjutusi nii kodakondsusetuse, keeleküsimuste, geiõiguste kui ka pagulaste olukorra osas
Raport analüüsib, kuidas Eesti täidab oma rahvusvahelisi inimõigustega seotud kohustusi, sealhulgas toimetulekut kodakondsuseta isikute probleemiga, vene keele kasutamise piiramist hariduses, LGBT-õigusi ja pagulaste ning varjupaigataotlejate olukorda.
Ülevaates mööndakse, et Eesti valitsus on viinud ellu mitmeid inimõiguste nõukogu eelmise korralise auditi juhtnööridega seotud reforme, kuid mõned 2011. aastast pärit soovitused on siiski veel täitmata.
Kodakondsusetuse probleem
Raport märgib, et olenemata väikesest rahvaarvust on Eestis üks kõrgemaid kodakondsuseta inimeste osakaale maailmas. Eesti ei ole endiselt osaline olulistes rahvusvahelistes lepetes, mis kodakondsusetust käsitlevad.
Siseministeeriumi andmetel elab 1. juuni seisuga Eestis 84 068 kodakondsuseta isikut. Viimaste aastate jooksul on Eesti valitsus astunud olulisi samme, et vähendada kodakondsuseta laste arvu, märgib raport – 21. jaanuarist 2015 lihtsustus kodakondsusseadus muuhulgas laste jaoks. Uuendused jõustuvad 1. jaanuaril 2016, kuid need ei hõlma 16-18-aastaseid ega väljaspool Eestit kodakondsuseta Eesti elanikele sündinud lastele.
Ehkki Eesti on teinud kodakondsuseta isikute osakaalu vähendamises edusamme, oodatakse meilt selleks rohkem reforme ja poliitilist tahet.
Tänavu juunis Eestis käinud inimõiguste vaatlejad märkasid probleemseid seaduspärasusi, mis nende teatel kõnelevad rahvuse põhjal diskrimineerimisest.
Vaatlejad kohtusid Tallinnas ja teistes Eesti linnades mitme inimesega, kelle kinnitusel on keeruline keeleeksam põhjus, miks neil endiselt hall pass on. Üks allikas ütles, et ta vaatas, kuidas tema naine eesti keele eksamiks õppis ning see paistis intensiivne ja pingeline ja tal endal pole võimalik keelt õppida, sest ta peaks selleks töölt ära tulema, aga vaja on toita kolm last. Mõnedele halli passi omanikele on aga eesti keele kursused liiga kallid. Kagu-Eestis elavate etniliste venelaste seas on ka palju töötuid.
Eestil soovitatakse allkirjastada ja ratifitseerida 1954. aasta kodakondsuseta inimeste staatuse konventsioon, 1961, aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsioon ja Euroopa rahvuskonventsioon; muuta kodakondsusseadust, leevendades keelenõudeid; täiendada kodakondsusseaeadust 16-18-aastaste laste ja väljaspool Eestit kodakondsuseta elanikele sündinud laste olukorda arvesse võttes; võimaldada tasuta keeleõpet kõigile kodakondsuseta elanikele, kes soovivad kodakondsust saada.
Keelenõuded
Raport avaldab muret keeleinspektsiooni üle teostatava järelevalve üle ning selle üle, et inspektsioon ei näi võtvat arvesse regionaalseid eripärasid näiteks Ida-Virumaa töötajate keeleoskuse kontrollimisel.
Eestil soovitatakse keeleinspektsiooni trahvidest loobuda ja keskenduda konstruktiivsetele protsessidele, et eesti keele kasutust propageerida.
Vaatlejad rääkisid kolme vene päritolu kooliõpilasega ja etniliste venelastega, kelle lapsed käivad eesti koolis. Kõik nad kurtsid, et lapsed ei saa adekvaatset haridust, sest nende eesti keele oskus ei võimalda osadest kooliainetest aru saada. Näiteks puudutab see maailma ajaloo mõistmist eesti keeles.
Eestil soovitatakse koolide keelepoliitika üle vaadata ja tagada, et mitteeestlastest õpilased oleksid eestikeelseks õppeks valmis enne, kui neid eesti keeles õpetama hakatakse.
LGBT (lesbi, gei, bi, trans) õigused
Dokument märgib ära, et 2014. aasta sügisel võeti Eesti parlamendi poolt vastu kooseluseadus, mis annab võimaluse saada seaduse kaitset kõikidele peredele, sealhulgas kahest samast soost inimesest ja nende lastest koosnevale perele. Seadus, mis jõustub eeldatavasti 2016. aasta 1. jaanuaril, annab paaridele ka õiguse adopteerida teineteise bioloogilisi lapsi. Sellegipoolest vähendab aga kohalike LGBT rühmituste väitel valitsuse tegevusetus rakendusaktide ettevalmistamisel selle progressiivset potentsiaali.
Ka märgib inimõigusorganisatsioon ära, et neile on avaldatud muret, et Eesti seadusandluses ei ole vihakuriteo ühe motiivina eraldi välja toodud vaenamist seksuaalse orientatsiooni ja soolise identiteedi alusel.
Eestis tegutsevad LGBT rühmitused tunnistasid, et nad ei ole teadlikud LGBT kogukonna vastu toime pandud vihakuritegudest, mis oleks jõudnud kohtusse. Samuti tekitab Human Rights Watchi hinnangul muret, et seksuaalse orientatsiooni ja soolise identiteedi alusel toime pandud vihakuritegude osas puudub ametlik statistika, mistõttu on raske hinnata LGBT kogukonna vastase vägivalla määra, selle muutuvat dünaamikat ja võimalikku levikut.
Inimõigusorganisatsioon soovitab:
1. veenduda et oleks tagatud vajalikud meetmed, et kooseluseadus saaks 2016. aasta jaanuarist kehtima hakata.
2. vastu võtta seadusandlus, mis tunnistaks eraldi motiivina vaenamist seksuaalse orientatsiooni ja soolise identiteedi alusel ning oleks kuriteo puhul raskendav asjaolu.
3. õiguskaitseorganitel (näiteks siseministeeriumil) hakata koguma andmeid homofoobsete ja transfoobsete kuritegude kohta ja teha nende kohta andmete kogumine kohustuslikuks.
Põgenikud ja varjupaigataotlejad
2014. aasta detsembris elas Eestis 90 pagulast ja 95 varjupaigataotlejat. Pärast Euroopa Komisjoni kokku lepitud vabatahtlike pagulaste jaotamise kava, on Eesti avaldanud valmidust võtta vastu kuni 200 pagulast kahe aasta jooksul.
Ent Eesti inimõiguslaste andmetel on siinsed varjupaigad ja keskused ülerahvastatud, mõnes neist on kaks korda rohkem elanikke kui ette nähtud. Pealegi ei pakuta varjupaigataotlejatele taotlemise protseduuride juures piisavalt tõlkeabi.
Inimõiguste organisatsioon soovitab Eestil kiiresti arendada varjupaigataotlejate ja pagulaste jaoks ette nähtud asutusi, et vältida ülerahvastatust ja tagada pärast Eestisse sisenemist vastuvõetavad elutingimused. Samuti soovitatakse tagada piisav tõlkeabi.
