IRL algatab eelnõu riikliku üksikvanematele elatisabi fondi loomiseks
"Emadepäeval räägitakse tublidest emadest ja nende rolli tunnustatakse. Isadepäeval aga kuuleme liiga tihti just nendest isadest, kes oma isa-rolli ei suuda ega taha täita ning kahjuks varjutab see paljude tublide isade pidupäeva. Sarnaselt emadepäevaga võiksime me täna rääkida tublidest isadest, keda on palju rohkem kui neid, kes seda ei ole," arvas kahe lapse isa, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna.
"Seepärast otsustas IRLi fraktsioon algatada kauaräägitud riikliku elatisabi fondi eelnõu, et pakkuda leevendust üksinda last kasvatavate vanemate lastele, kelle suhtes lahus elav vanem oma vanemakohustusi ei täida. Olgu see siis meie tänase päeva sõnum neile lastele, et nad ei ole üksi", ütles Tsahkna.
"Riikliku elatisabi fondi ülesandeks on tagada igakuine elatisraha väljamakse ning samal ajal elatisraha maksmisest kõrvalehoidjalt selle sissenõudmine," lausus Tsahkna.
Tsahkna sõnul kasvab Eestis iga neljas laps üksikvanema leibkonnas ning paljudel juhtudel ei ole neile tagatud lahus elava vanema poolt makstava elatise kättesaadavus. "Üksikvanema leibkonnas elavad lapsed on ka majanduslikult kõige keerulisemas seisus olevad ühiskonna liikmed, mistõttu nende arenguvõimalused on piiratud ja nad moodustavad märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest," selgitas ta.
2011.aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis alla 18-aastaste lastega leibkondadest üksikvanemaleibkondi 24% (55 665 alaealist last). Üksinda last kasvatavaks vanemaks on peamiselt naised. Lastega üksikvanemaleibkondadest on üksikemasid 92% (33 408 leibkonda) ja üksikisasasid 8% (2808 leibkonda).
"Elatisraha määramiseks on üksinda last kasvataval vanemal võimalik pöörduda kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning elatisraha määramisel ei pruugi alati olla tagatud elatisraha reaalne saamine. Elatisraha kättesaamine on jäetud last kasvatava vanema õlule, mis paneb tema leibkonnas kasvava lapse veelgi keerulisemasse olukorda. Vanemal on võimalus loovutada nõue kohtutäiturile, kuid praktikas ei ole ka läbi selle tagatud elatisraha reaalne maksmine," ütles Tsahkna.
Tema sõnul on nende isikute arv, et kes hoiavad elatisraha maksmisest kõrvale, aastate jooksul kasvanud. Justiitsministeeriumi andmete põhjal oli 2006.a. seisuga määratud 10 700 elatist, millest 36 % juhtudel vanem ei täitnud elatise maksmise nõuet. Käesolevaks aastaks on täitemenetluses üle 12 000 elatisrahanõude
