Järgmise aasta riigieelarve: maksud ei tõuse, riigieelarve on ülejäägis, õpetajate palk tõuseb 1500 euroni
Kasvavad õpetajate palgad. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni, alampalk on 1250 eurot. Sama suur on ka kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalk.
Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.
Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et kui näiteks 2015. aastal oli kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk 731 eurot ja järgmisel aastal 1250 eurot, siis aastaks 2020 peaks see jõudma järele riigi keskmisele palgale, mis on selleks ajaks ennustuse kohaselt 1458 eurot.
Samasse suurusjärku peaks samal ajal kasvama ka õpetajate miinumimpalk, sellal kui õpetajate keskmine võib tõusta juba tublisti üle 1700 euro.
Peaminister Jüri Ratas rõhutas, et 2019. aasta eelarve on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. „Riigi rahandus on väga heas korras. Sealjuures leidsime võimaluse anda haigekassale juurde 180 miljonit eurot, et lühendada ravijärjekordi. Kaitsekulud kasvavad pea 590 miljoni euroni, mis moodustab meie SKPst praeguste hinnangute kohaselt üle 2,1 protsendi. Transpordi-, taristu- ja teistesse investeeringuprojektidesse suuname umbes 370 miljonit eurot,“ märkis Ratas.
Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 6,2 protsendi tasemele.
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et eelarve on riigile jõukohane, uusi makse ei tule, olemasolevaid ei tõsteta.
Arutati ka aktsiiside küsimust, sest eriti alkoholi puhul on suureks murekohaks kujunenud piirikaubandus. Ratas ütles, et aktsiise arutati, aga otsustati neid mitte muuta. Küll aga kinnitati uuesti varasemat otsust jätta ära 2019. ja 2020. aasta alkoholiaktsiisi tõusud.
Kuna suvine majandusprognoos erines natuke kevadisest, siis muutus natuke ka riigieelarve võrreldes kevadel heaks kiidetud eelarvestrateegiaga ja eelarvet tuli natuke kärpida. Seeder ütles, et 19 miljoni võrra kärbiti valitsemiskulusid.
Eelnõu järgi eraldatakse järgmise aasta riigieelarves politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks pea kolmteist miljonit ja päästeameti palgafondi kasvuks hinnanguliselt kaheksa miljonit eurot.
„Need otsused annavad kindluse, et meie kõigi turvalisuse ja tuleviku seisukohast olulistel ametikohtadel töötavad inimesed on õiglaselt tasustatud,“ märkis peaminister.
„Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab jätkuvalt – omavalitsuste rahastamise reform on suurendanud nende tulusid, mis lubab pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid,“ märkis peaminister. Linnade ja valdade sissetulekud kasvavad järgmisel aastal umbes viis protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Samuti jätkub üleminekutoetuste maksmine põllumeestele.
„Need sammud on olulised, sest tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi. Seepärast otsustasime valitsuses ka Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit toetavate regionaalsete toetusprogrammide kasuks.“ Järgmisel aastal on Ida-Virumaa programmile ette nähtud pea viis miljonit ja Kagu-Eesti programmile 800 000 eurot. Riigi eelarvestrateegia otsuste järgi jätkub nende rahastamine aastani 2022.
Valitsus tugines riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.
Peaminister Jüri Ratase sõnul panustab järgmise aasta eelarve eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse. „Valitsus on ühisel seisukohal, et panustades kvaliteetsetesse teenustesse – olgu see haridus, tervishoid või turvalisus –, investeerime sidusamasse ja jõukamasse ühiskonda. Seetõttu oleme otsustanud, et nii patrullpolitseinike, piirivalvurite kui ka päästjate palgad peavad märkimisväärselt kasvama. Samuti jätkuvad palgatõusud hariduse, kultuuri ja sotsiaalhoolekande valdkonnas,“ ütles peaminister.
Eelnõu on plaanis järgmisel nädalal valitsuse istungil heaks kiita.
