Järvamaal teipis sobitusrühma õpetaja autistlikul lapsel suu kinni
Paide valla lasteaia sobitusrühma õpetaja võttis teibirulli välja möödunud nädala esmaspäeval, kui lapsed pidid magama heitma. Rühmas käiv autistlik laps aga ei uinunud ja segas esialgsetel andmetel ka teisi, mistõttu õpetaja teipis lapsel suu kinni.
Lasteaiaga seotud lapsevanem ütles Delfile, et direktor õpetaja käitumisele ei reageerinud ja õpetaja jäi karistuseta. "Lapsevanemad seda siiski ei lubanud ja soovivad avalikkuse tähelepanu ja retsilt käituva õpetaja ja seda tunnustava direktori karistamist," sõnas lapsevanem.
Paide valla lasteaed-kooli direktor Margit Silluta soovis küsimustele vastata kirjalikult ja tema vastus oli selline: "Õpetaja iseseisvalt otsustas kasutada erimeedet, millel oli olukorrast lähtudes positiivne tulemus. Kahjuks polnud õpetajal eelnevat kokkulepet lapsevanemaga meetme kasutamiseks. Olukorda uuritakse ja teemaga tegeletakse."
Direktori vastusest ei tule seega välja, et ta õpetaja tegevust laidaks, pigem selgub, et õpetaja võib lapse suu kinni teipida küll, aga selle peaks enne lapsevanemaga kooskõlastama. Delfi andmetel väitiski kasvataja esialgu, et ema andis loa lapsel suu kinni teipida. Silluta mainitud positiivne tulemus tähendab aga ilmselt seda, et laps jäi vait.
Paide vallavanem Veljo Tammik ütles Delfile juhtumit kommenteerides, et kasvataja käitumine oli täiesti lubamatu ja ebaprofessionaalne ning vallavanema esialgsel hinnangul ei sobi see kasvataja lasteasutuses töötama. Peale selle avas Tammik pisut rohkem ka juhtunu tausta.
"Mulle praegu teada olevate andmete järgi ei jäänud laps magama ja segas ka teisi. Kuna tegemist on sobitusrühma lapsega, on mõnikord vaja teistsugust lähenemist, kuid kindlasti mitte sellist," sõnas Tammik. "Kasvataja käitumine oli täiesti lubamatu ja ebaprofessionaalne."
Tammik rääkis, et tema jaoks on lisaks sellele, mis juhtus, oluline ka see, miks juhtus. Samuti see, et edaspidi laste suude kinniteipimist ette ei tuleks. "Minu esialgse hinnangu järgi ei sobi see kasvataja töötama lasteasutuses. Kuid ära tuleb kuulata kõik osapooled ja välja selgitada kõik asjaolud," lausus Tammik.
Lasteaia direktor on tänaseks kokku kutsunud hoolekogu koosoleku, kuhu ka vallavanem kohale läheb. Tammik leiab, et ka hoolekogu arvamus on oluline. Samas ei välista ta ametlikku juurdlust, et välja selgitada, kas tegemist võis olla lapse väärkohtlemisega ka seaduse mõistes.
"Politseid on juhtunust teavitatud. Kasvataja karistamine on direktori pädevuses, kas ka direktorit on vaja karistada, otsustan siis, kui kõik asjaolud on selged. Hetkel ei saa ma väita, et juhtumit püüti valla eest varjata ega ka seda, et direktor õigustas kasvataja sellist käitumist," ütles Tammik.
Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko rõhutas, et lapse suu kinniteipimine on ebainimlik igast aspektist vaadatuna, ja küsis, kust kasvataja oma hariduse saanud on.
"Siin ei ole üldse tegemist sellega, et on diagnoosiga laps, vaid üleüldiselt - see ei ole aktsepteeritav käitumisviis pedagoogi puhul," lausus Kuzemtšenko ja rõhutas, et suu kinni teipimine on alandav igale inimesele, kuid autistlikule lapsele võib see eriti rängalt mõjuda.
"Selle lapse jaoks sõltuvalt tema probleemidest võib see veel eriti probleeme tekitada. Kui sellel lapsel on tunnetusprobleemid, siis üks selline materjal ja suu peal, see võib tekitada meeletuid traumasid ja meeletuid protestikäitumisi," selgitas Kuzemtšenko. "See võib lapse tasakaalu veel rohkem paigast ära lüüa, kui tal senini oli."
Kuzemtšenko rõhutas, et selline käitumine on absoluutselt lubamatu igat tüüpi laste puhul, ja eriti autistlike laste puhul. "Mina tõstataks küll küsimuse, et kuidas selline kasvataja üldse töötada saab. Kust kasvataja üldse sellisele mõttele tuleb?" imestas Kuzemtšenko, kes pole varem sellisest "kasvatusvõttest" kuulnud.
"Ma oleks võib-olla aru saanud mingit pidi, et õpetajad ei oska käituda 20 aastat tagasi, kui iseseisvuse saavutasime ja me ei teadnud veel mitte midagi, autismist eriti, aga tänapäeval on infot nii palju ja koolitusi ja võimalik lihtsalt helistada ja nõu küsida, siis niimoodi käituda on absoluutselt lubamatu," ütles Kuzemtšenko ja rõhutas, et sobitusrühma õpetaja peaks olema hariduselt eripedagoog ja eriti hästi teadma, kuidas käituda.
"Ma loodan, et see laps ei saanud jäädavat traumat ja selle õpetajaga võetakse midagi ette," lausus Kuzemtšenko, kes on nõus vallavanemaga, et lapse suu kinni teipinud õpetaja ei peaks ses ametis jätkama.
Autistlikel lastel on sageli uneprobleeme ja nende uinuma aitamiseks võib olla erinevaid abivahendeid, näiteks mõni mänguasi või mingisugune boonus, enamasti asi, millega laps on harjunud magama jääma. Seetõttu on väga tähtis, et lapsevanemad ja õpetajad omavahel suhtleks.
