Kaljuvee: Eesti Energia valib liiga kalleid lahendusi
ETV saates „Foorum“ Keskerakonda esindanud Lembit Kaljuvee rääkis, et meie võrgud vajavad pidevalt uuendamist ja mõningal määral on võrgutasude tõus põhjendatud, aga nii suur tõus on tema sõnul ebanormaalne.
„Lihtsalt valitakse liiga kallid tehnilised lahendused, need võib-olla inseneridele meeldivad, aga pole kasulikud tarbijale,“ kõneles ta. „Tahetakse osta S-klassi Mercedes, kuigi sobiks Avensis väga hästi.“
Reformierakonda kuuluva Kaja Kallase sõnul on Eesti probleem selles, et teatud ajal ei ole tehtud investeeringuid ja see on põhjuseks, miks tekivad elektrikatkestused. „Olles kokku puutunud konkurentsiametiga, siis ma usun, et nad käivad kulud läbi ja kui seal oleks ebamõistlikud kulud, siis poleks seda hinnatõusu kinnitatud,“ kõlas Kallase seisukoht.
IRLi saates esindanud Toomas Tõniste sõnul on eesmärk tagada inimestele varustuskindlus. „Mul ei ole ka mingit põhjust arvata, et konkurentsiamet on halba tööd teinud ja siin ei saa poliitikud palju sekkuda,“ lausus Tõniste.
Sotsiaaldemokraat Indrek Saar rääkis, et kui me vaatame elektrienergia hinda, siis on selge, et see perspektiivis tõuseb ja ka võrkudesse on vaja investeerida. Iseküsimus on tema sõnul see, kuidas tarbijat kaitsta, et tarbija elektriarved ei jääks maksmata või ta ei saaks enam eluks hädavajalikke teenuseid tarbida. „Avanenud turu tingimustes tuleb tarbijakaitsega tunduvalt rohkem teha,“ lisas Saar.
Kaljuvee märkis võrgutasudest rääkides, et Soomes maksti 3 eurot ja Eestis 11 eurot megavatt-tunni eest. Kallase sõnul ei ole võrdluse alused korrektsed, sest Soome pole olnud Nõukogude Liidus, mil Eesti ei saanud pikka aega oma võrke uuendada vajalikul tasemel.
Kaljuvee sõnul ei vaata konkurentsiamet, milliseid tehnilisi lahendusi võrkude uuendamiseks kasutatakse. Ta tõi näiteks piirkonnad, kuhu ei ole mõtet võrke välja ehitada, sest nende rajamine ei tasu ka saja või tuhande aasta jooksul ära. Selle asemel oleks targem teha kohalik lahendus näiteks generaatoriga.
„Meil ei ole vaja panna sellisele tehnikale tipplisasid. See oleks umbes nagu panna Žigulile tänapäeva automaatika, seda ei ole mõtet teha,“ kõneles Kaljuvee. Ta möönis, et parim tehniline lahendus on Eesti Energiale atraktiivne, aga mitte alati kõige parem lahendus inimese jaoks.
Saare sõnul on tal kahju, et energiaagentuuri loomine omal ajal ei õnnestunud, sest see oli algselt mõeldud just kompetentsikeskusena. Tõniste sõnul ei kao energiaagentuur kuhugi ja see idee vaadatakse ümber.
Konkurents langetab hindu
„Kui me liitusime Euroopa Liiduga, siis me võtsime ka endale kohustuse avada elektriturg aastal 2013,“ kõneles Tõniste. Tema sõnul on see kokkuvõttes tarbijale kasulikum kui monopoli teenuse tarbimine.
Saare arvates ei ole tarbija jaoks vahet, mis tõstab hinda, vaid oluline on, mis see hind lõpuks on.
Kallase sõnul saab riik suurendada konkurentsi selles valdkonnas, et tuleks konkureerivaid pakkujaid, sest see mõjub hinnale langetavalt. „Konkurents on ikkagi see, mis peaks hinnad alla tooma,“ seega ei tohiks tema sõnul oma ettevõtet ka teistele eelistada.
Saare hinnangul ei teeks kindlasti paha, kui konkurentsiametil oleks rohkem ressurssi ja see oleks vähem sõltuv poliitilisest suvast. Seal võiks kaaluda analoogset rahastamise skeemi, mida Eestis kasutatakse kultuurkapitali puhul, et seda ei oleks võimalik iga-aastaselt mõjutada.
Taastuvenergia tasu
Saare leiab, et tuleks vaadata, mille eest taastuvenergia tasu makstakse. Näiteks kui taastuvenergia tasu makstakse turba kasutamise eest, siis turvas ei ole tema sõnul kiiresti taastuv energiaallikas. „Paljudes nendes riikides, kus elektrienergia hind on Eesti omast kõrgem, on väiketarbija oluliselt paremini kaitstud,“ rääkis Saar.
Kaljuvee sõnul tuleb taastuvenergia tasu vähendada. „Seda võiks kordades vähendada,“ sõnas ta. Taastuvenergia tootjatest on Kaljuvee sõnul järjekord ja tuulenergiat tahetakse toota neli korda rohkem kui me vajame, sest toetussüsteem on sedavõrd soodne neile.
Kallase väitel on ka Reformierakond seda meelt, et taastuvenergia tasud tuleb ümber vaadata. Tema sõnul kutsuti need toetused Euroopa Liidus ellu eelkõige selleks, et soodustada investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse. Tema sõnul tuleb analüüsida, kas lubatud investeeringud on tehtud.
„Me ei tohi karistada neid, kes on varakult alustanud,“ rääksi Kallas. „Nemad võtsid riski tol hetkel, kui see seadus ei olnud veel rakendatud, tehti neile ridamisi takistusi.“ Kolmandaks rääkis ta toetuse määrast, mis on piiratud 12 aastaga alates tootmise algusest ja tuuleenergia puhul tootmismahuga.
Elektriaktsiis
Tõniste sõnul moodustab elektriaktsiis hinnast kuus protsenti ja seda tõsteti roheliste ettepanekul 2009. aastal ja selle eesmärk oli suunata elanikke elektrit säästma.
Kaljuvee kinnitusel tahab Keskerakond vähendada elektriaktsiisi Euroopa miinimumtasemele. Ka Saare sõnul on seal ruumi, et elektrihinna üldist tõusu võiks pidurdada elektriaktsiisi langetamisega, sest praegu on see ettevõtetele üheksa korda kõrgem kui Euroopa Liidu kehtestatud miinimum ja eratarbijatele umbes 4,5 korda kõrgem.
Kaljuvee sõnul oleks mõistlik rääkida elektrihinna kujundamise puhul kodutarbijatele leevenduste pakkumiseks ka käibemaksu määrast elektri hinnale.
Saare arvates on kindlasti võimalik säästmisega elektrihinna tõusuga võidelda. Ta leidis, et riik peaks sundima ka energiatootjaid säästma oma tootmise pealt. Avatud turu tingimustes peab tema sõnul riik olema ka palju tugevam tarbija kaitsja.
Kallase sõnul on riik praegu juba palju energiasäästmisesse investeerinud ja selleks, et säästa, tulebki võrkudesse investeerida.
