Kas teised erakonnad võivad Reformierakonnale presidendivalimistel kambaka teha ja Jõksi riigikogus ära valida?
Riigikogus presidendi äravalimine on küll ebatõenäoline, aga viimaste nädalate sündmuste valguses pole see enam utoopiline. Tähtsaimaks sammuks oli Keskerakonna leebumine Jõksi suhtes.
Esmaspäeval käisid Keskerakonna juhid Jõksi ja tema toetajatega kohtumas. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et Keskerakond seisab võimalikult kaua oma kandidaat Mailis Repsi taga, aga kui on näha, et Repsist presidenti ei saa, on nad valmis toetama ka Jõksi.
Jõksile võib veel hääli tulla. Sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat Eiki Nestor ütles, et sotside presidendikandidaat on tema. Samas pole sotsidel tema sõnul Jõksi suhtes mingit sellist antipaatiat, nagu on näiteks Reformierakonnal.
Jõks võib olla vastuvõetav ka EKREle. EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme välistas juunis EKRE toetuse Reformierakonna kandidaatidele ja Nestorile.
EKRE pressiesindaja Urmas Espenberg ei soovinud praegu kommenteerida, keda EKRE riigikogu voorudes toetab. Valimiskogus on EKRE-l kavas toetada oma kandidaat Mart Helmet, aga riigikogus ei ole EKRE-l tõenäoliselt piisavalt hääli Helme esitamiseks.
Kuidas kambakas toimuks?
Reformierakond kinnitas eelmisel nädalal oma presidendikandidaadiks riigikogus Siim Kallase. Riigikogus saab kaks korda kandidaate üles seada. Esimeses hääletusvoorus toetavad arvatavasti kõik erakonnad oma kandidaati ja presidenti ei valita.
Teises hääletusvoorus saab uuesti kandidaate üles seada. Teise hääletusvooru kaks populaarseimat kandidaati lähevad omakorda kolmandasse hääletusvooru ja kui seal presidenti 68 häälega ära ei valita, lähevad samad kaks kandidaati automaatselt ka valimiskogu esimesse hääletusvooru.
Nüüd muutub oluliseks, kes pääsevad teisest riigikogu hääletusvoorust kolmandasse vooru. Kui kõik erakonnad esitavad oma kandidaadi ja hääletavad tema poolt, on nendeks Siim Kallas Reformierakonna 30 ja Mailis Reps Keskerakonna 27 häälega. Jõks jääb IRLi ja Vabaerakonna 22 hääle toel kolmandaks ega saa kolmandasse vooru.
Nüüd kerkib küsimus sellest, kuidas käituvad teises voorus EKRE ja SDE, kellel pole võimalust oma kandidaati esitada. Mõlemad on Jõksi suhtes avatud, mistõttu Jõks võib saada sealt olulise hulga hääli. Kui need kaks erakonda hakkavad ka kasvõi osaliselt Jõksi toetama, võib Jõks saada riigikogu kolmandasse vooru, tõugates sealt välja Repsi.
Riigikogu kolmandas voorus oleksid seetõttu vastamisi Kallas ja Jõks. Kui Kallas saaks vaid reformierakondlaste hääled ja kõik ülejäänud ühineksid Jõksi taha, oleks Jõksil 71 häält ehk kolme võrra enam kui presidendiks saamiseks tarvis.
See on siiski ebatõenäoline
Jõksi saamine presidendiks riigikogus on siiski üsna ebatõenäoline. Nimelt pole üldse sugugi kindel, et Keskerakond on valmis üksmeelselt Jõksi toetama. Toetust Jõksile on väljendanud seni peamiselt Keskerakonna isemõtleja Karilaid, kelle tegelik toetusbaas riigikogu keskfraktsioonis pole selge.
Lisaks võib Keskerakond, aga ka näiteks EKRE leida, et presidendi valimine riigikogus ei vasta nende huvidele ja nad tahaksid oma õnne proovida ka valimiskogus. See sunniks neilt natuke oma hääli Jõksi tagant ära tõmbama.
Reformierakonna jaoks oleks suur häälte kogunemine Jõksi taha aga väga ebameeldiv, sest Jõksist saaks sel juhul selge favoriit, kes tõmbaks tähelepanu ära Reformierakonna kandidaatidelt. Lisaks on Reformierakonnal lahendamata sisevõitlus Kallase ja välisminister Marina Kaljuranna vahel. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas lubas Kaljuranna sõnul esitada tema Reformierakonna presidendikandidaadiks valimiskogus, aga ka Kallas on kinnitanud, et tema valimiskokku pääsedes kandideerimisest loobumisega ei kiirusta. Kui Kallas pääseb riigikogu kolmandasse vooru, ei saa erakond tema kandideerimist valimiskogus takistada.
Reformierakond on aga teatanud, et erakonna juhatus koguneb vajadusel enne igat hääletusvooru arutamaks läbirääkimiste tulemusi teiste parlamendierakondadega. Seega pole välistatud, et nad teises hääletusvoorus ei tõsta enam kandidaadiks Kallast, vaid kellegi teise. Sellises olukorras võib võitjaks kujuneda Nestor.
Reformierakonna toetus aitaks Nestoril kokku saada kandideerimiseks vajalikud hääled ning Reformierakonna ja sotside blokk saaks tagada Nestorile 45 häält. See vähendaks Jõksi favoriidistaatust riigikogu kolmandas voorus. Samuti ei peaks Reformierakond enam muretsema selle pärast, kuidas valimiskogus Kallasest lahti saada.
Valimiskogus moodustavad enamuse kohalike omavalitsuste esindajad, kelle käitumine on raskelt ennustatav. Riigikogu valimisvoorud pole aga ka valimiskogu kontekstis ebaolulised, sest riigikogu kolmanda vooru võitja saab minna valimiskokku favoriidina. Võimalik, et Jõksi liigse edu maandamiseks proovivad tugeva omaenda kandidaadiga erakonnad omakorda talle väikest kambakat teha.
