Keskhaigla sünnitusmajas tulid ilmale sajandi esimesed nelikud
Pühapäev, 9. juuli 2017 läheb keskhaigla sünnitusmajas ajalukku – teadaolevalt esimest korda sünnitusmaja tegutsemise ajaloos aidati siin ilmale nelikud! Neli pisikest tüdrukut sündisid pühapäeva pärastlõunal ning kosuvad keskhaigla sünnitusmaja lastearstide kõrgendatud tähelepanu all.
Mitmike sündivus on keskhaiglas viimaste aastate jooksul tasapisi kasvanud. Käesoleva aasta esimese kuue kuuga sündis siin rekordilised 55 paari kaksikuid ning läinud kuul saime peale neljaaastast pausi taas kolmikute sünni üle rõõmustada. Nelikuid ei olnud Eestis aga viimase poolesaja aasta jooksul sündinud.
Mitmike sünd on kasvav trend
Viimastel aastatel on kasvanud mitmike sünd kogu maailmas. Sellele vaatamata on nelikute ja viisikute sünd haruldane juhtum, nii ka meil Eestis. Mitmikute sünnitrendi tõusu põhjuseid on mitmeid: lastetusravimite levik, kehaväline viljastamine ja naiste sünnitusea kõrgenemine.
Veebilehe kliinik.ee andmetel on tõenäosus sünnitada kaksikud tõuseb koos naise vanusega ning on kõige suurem 35-aastasena. Ülekaalulistel ja pikkadel naistel ning korduvsünnitajatel on samuti suurem võimalus kaksikute sünniks.
Arvamus, et mitmikud on alati sarnased ei pea alati paika, sest enamus, koguni 2/3 mitmikutest on erimunaraku kaksikud ja ainult 1/3 ühe muneraku kaksikud. Enim sünnib kaksikuid mustanahalistel (12–16:1000), valged on teisel kohal (8:1000).
Loomulikul teel viljastatud kolmikute sündide sagedus on ligikaudu üks 10 000 sünni kohta. Nelikute ja viisikute sünd on väga harv nähtus ning on 95% juhtudest kehavälise viljastamise või lastetusravi tulemus. Suure arvu mitmike puhul võivad mõned looted pärineda ühest, teised erinevatest munarakkudest. Kõige suurem teada olev elusalt sündinud mitmike arv on 8.
